VE: Must, Kadri – tõusev naispoliitik, peasekretär

(11.12.2003)

Kadri Must – tõusev naispoliitik ja Keskerakonna vastne peasekretär

Tuuli Koch

Ruut  Partei esipoliitikud ennustavad Mustale edukat karjääri

Ruut  Magistrikraadiga poliitik on varem juhtinud erakonna noortekogu

Uudise pilt
Keskerakonna jõulise juhi Edgar Savisaare kõrval annavad keskparteile tooni kaunid ettevõtlikud naised. Erakonna peasekretär Kadri Must on üks ilmekaid näiteid.
Foto: Raigo Pajula

2002. aasta alguses ennustas nädalaleht Eesti Ekspress aasta musta ja helget stsenaariumi. Helgem stsenaarium kõlas järgmiselt. Peaministriks saab Edgar Savisaar, kes moodustab valitsuse koosseisus: Kristiina Heinmets, Kadri Must, Maria Savisaar, Vilja Savisaar, Eve Fink, Evelyn Sepp ja Piret Aava.

Kenad haritud naisliikmed on Keskerakonna trump teiste parteide ees. Oskusega seda ära kasutada on oma võimalikku tulevikuteed valitsusse sillutamas ka eile partei peasekretäri kohale asunud Kadri Must.

Magistrant, kirjutanud ajalooraamatu, valitud 2001. ja 2002. aastal erakonna juhatusse, töötanud NATO Parlamentaarse Assamblee juures. 26-aastane. Osalenud Miss Estonia iludusvõistlusel, naiskorporatsiooni korp! Amitcitia liige.

Laia haardega

Teade 12-aastase staažiga endise peasekretäri Küllo Arjakase väljavahetamisest Kadri Musta vastu tuli üllatusena mitmele juhatuse liikmele, kuid lennuka töökäiguga naine ei kõhelnud kaua – pakkumine oli ahvatlev.


Sõbranna ning erakonnakaaslase Maria Savisaare jaoks pole Kadri Musta tõusus midagi üllatavat. “Tunnen teda hästi juba ammusest ajast,” märkis Savisaar. “Kadri Must on kõikidesse oma elu ettevõtmistesse suhtunud alati suure põhjalikkusega. Usun, et niisama edasipüüdlik saab ta olema ka oma uues ametis.”

Kadri Musta isa, ajaloolane Aadu Must, on Keskerakonna liidri Edgar Savisaare hea sõber ja kunagine pinginaaber. Sõbralikes ning lähedastes suhtest on nad perekonnatuttavatena alati olnud.

Küllo Arjakas pole oma mantlipärija kiitmisega kitsi ning toob Musta tugevusena esile selle, et ta on näinud pikka aega ka poliitika köögipoolt. “Tal on selge poliitiline taju ja närv ning need omadused tulevad kindlasti kasuks. Kadri on üsna mitmekülgne ja laia haardega,” kirjeldas Arjakas.

Erakonna aktivist

Arjakas ei karda, et noor inimene kriisihetkedel pea kaotaks. “Pole kahtlust, et ta saab hakkama. Pealegi tuleb erakonna seest nooremat generatsiooni peale tuua.” Erakonna aktivistiks kutsutav Must on olnud Keskerakonna noortekogu juhatuse liige 1999. aastast ning aseesimees aastatel 2000 – 2002.

Eelmisel aastal osales ta esimest korda kohalike omavalitsuste valimistel, Pärnus kandideerinud Must sai tagasihoidlikud 42 toetushäält.

Erakonna juhatuse liige Heimar Lenk kinnitas, et kena välimus pole peasekretäri puhul sugugi vähe tähtis. “Ta mõjub hästi. Hea väljanägemine ja kena suhtleja – väga hea kooslus,” kiitis Lenk.

Rohkem kui erakonnasisesse rebimisse on Must panustanud oma haridusse. Mõneti üllatavalt mõjus Musta
teade, kui ta lahkus linnapea Savisaare nõuniku kohalt. Ka siis olid põhjuseks õpingud, tookord Londonis.

Selle aasta septembrist novembrini töötas Kadri Must Brüsselis NATO Parlamentaarse Assamblee juures. “Lihtsustatult võib väita, et täna USA võitleb, ÜRO toidab ning EL finantseerib,” kirjutas ta Brüsselist.

Must: võtsin koha vastu suuremate kõhklusteta

Keskerakonna uus peasekretär Kadri Must (26) peab ametit suureks väljakutseks ning alustab tööd erakonna osakondade reformimisest.

Millal kuulsite, et teist saab uus Keskerakonna peasekretär?

Esimest korda oli mul Küllo Arjakasega juttu peasekretäri ametist selle aasta mais. Jutuks see jäigi, sest olin just otsustanud pärast magistriõpingute lõpetamist liikuda edasi Brüsselisse, et töötada lühiajaliselt NATO Parlamentaarses Assamblees. Uuesti tuli peasekretäri amet jutuks umbes kuu aega tagasi ning kokkulepe sai sõlmitud möödunud laupäeval.

Ütlesite kohe “jah” või kõhklesite?

Plusside ja miinuste vaagimiseks oli mul piisavalt aega, positiivne vastus tuli ilma suuremate kõhklusteta.

Olete noor, kena, haritud naine. Kas pole kartust, et teid ei suudeta sel ametikohal siiski väga tõsiselt võtta?
Ma pole mitte kõige noorem peasekretär.

Usun, et haritus ja naiseks olemine ei vähenda kindlasti minu tõsiseltvõetavust.

Öeldakse ka seda, et nüüd pani Edgar Savisaar oma sõbra tütre peasekretäriks. Kuidas pareerite?

Minu isa on mulle paljudes asjades suur eeskuju, aga poliitilistes küsimustes on pigem tema minu jälgedes käinud. (Keskerakonna liikmeks sai Kadri Must aastaid enne isa – toim.) Võtsin erakonna peasekretäri ameti vastu, sest usun endal olevat vajalikke kogemusi. Olen olnud erakonna liige kaheksa ja pool aastat, tean meie piirkondi, osakondi ja liikmeid. Mul on kogemus erakonna poliitikast munitsipaaltasemel ning riigi tasemel.

Mida soovite erakonna jaoks ära teha?

Esimese asjana püüan aidata kaasa erakonna osakondade reformi lõpuleviimisele. Kui seni on maakonnad olnud üks piirkond, üks struktuur, siis nüüd minnakse laiali valdade tasemele. Tuuli Koch

Vastuoluline ajalooraamat

2000. aastal lõpetas Must Tartu Ülikoolis ajalooteaduskonna ning esitles sama aasta 20. augustil oma raamatut “Iseseisvuspäeva sünd”. “Uue põlve ajaloolane,” nagu teda pärast raamatu ilmumist ristiti, esitles uut lähenemist Eesti taas- iseseisvumise loole, mälestuste jagajana on üks raamatu allikaid ka Edgar Savisaar.

Politoloog Rein Ruutsoo kommentaar raamatule: “Kadri Must on lõpuks kirjutanud ajaloo nime väärilise uurimuse “kahest saatuslikust päevast”. Loodetavasti asendub belletristika periood Eesti lähiajaloos selle uurimisega.

Isamaaliitlane Lauri Vahtre: “Võib-olla tahab Kadri Must lihtsalt kellegi tuju ära rikkuda. /…/ Ei maksa unustada, et üks suur naaberriik teeb tänaseni kõik, et ajalugu mõistetaks nii, nagu mõistab Kadri Must: Eesti Vabariik kuulutati välja 1991. aastal.” EPL

Allikas

 

xxx

Suure pere laps

(Aivar Juhanson)

Keskerakonnal on juba nädal aega uus peasekretär Kadri Must. Proovitud “Savisaare kaader”, kuid Londoni teaduskraadi ja NATO töökogemusega.

Kadri Mustal (26) on kolm nooremat õde, Kristiina, Liis ja Susan. Viimane on 14aastane pesamuna Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Musta ja infoteaduste magister Ülle Musta peres.

Mure õdede tuleviku pärast saigi vanima tütre meenutusel otsustavaks, et ta 1995. aasta kevadel Keskerakonda läks. Mitte mõni muu asjaolu (Aadu Must ja Edgar Savisaar olid seitsmekümnendatel Tartu 7. keskkoolis pinginaabrid). Sest tulemas olid parlamendivalimised ja äsjaloodud Reformierakond rääkis noori õõvastavat juttu tasulisest haridusest. Selgelt vastandus Siim Kallase parteile ainult Keskerakond.

Kui ta poleks Keskerakonna peasekretär, kirjutaks Kadri Must praegu Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas teist magistritööd. Hoolimata sellest, et tal on juba käes üks magistrikraad – Londoni University College’ist politoloogias. Töö teema oli seal Eesti ja Leedu erakonnasüsteemide võrdlus. Londonis olles konkureeris ta 250 kandidaadi seas Brüsselisse NATO parlamentaarse assamblee juurde ajutise uurimistöö tegijaks. Oma pisikese sõna kostis parteikaaslase heaks Eesti parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser. Kadri Must osutus üheks viiest väljavalitust.

* * *

“Ta võib näida tagasihoidlik, kuid tegelikult on inimesena väga tore,” ütleb ammune sõbrants, riigiprokuratuuri suhtejuht Kristiina Herodes (Res Publica).

See oli kuus või seitse aastat tagasi, kui Kadri ja Kristiina korjasid viimase kodus Roosna-Allikul õunu. Kristiina vanatädi küpsetas olematu ventilatsiooniga maaköögis pannkooke. Koogilõhn jäi tüdrukute juustele ja riietele tugevalt külge.

Tagasi Tartusse hääletades korjas nad peale paar bemariga rullnokaeelikut. “Kus töötate, tðikid?” tõmbasid nood ninaga õhku. “Olete Roosna-Alliku sööklas kokad?”

Vastus, et tegu on kahe korraliku ajalootudengiga, lõpetas priiküüdi lähemal teeristil. Õhtuks kavandasid tüdrukud välja minna ja proovida Roosna-Alliku sööklas kokaks olemise mõju Tartu poiste peal. (Miskipärast ei saanud sellest asja.)

Keskerakonna uueks peasekretäriks kutsus Kadri Musta esimees Savisaar ise. Valik polnud üllatav, tegemist on tema paari aasta taguse eranõunikuga Tallinna linnavalitsusest. Sellest ajast pärineb Kroonika kurikuulus nupp, mis Kadri Musta oma ülemusega lausa paari pani. Lugu rääkis, kuidas linnapea oma abiga Kaubamajas riideid valib.

“Ta ei ostnud endale tollal üldse Eestist ülikondi!” kostab Must kategooriliselt. “Kui Savisaare abi olla, siis ongi valida, kas käia temaga kaasas või istuda autos!”

Igatahes sai temast pärast seda sündmust alaline nimi ikka ja jälle ilmunud loetelus “Savisaar ja naised”, kuhu lisati veel Kristiina Heinmets ja Evelyn Sepp. Läinud nädalal usutles Musta oma “Happy Hour’is Urmas Ott, kes kaevas üles veel ühe peasekretäri luukere – kunagise edu Tartu missivõistlustel. Mõnevõrra teravam elamus tabas Londoni magistranti tänavu kevadel Portugalis, kui rannas viibinud tüdrukute vaatevälja ilmus kohalik liputaja. Esimene reaktsioon oli haarata fotokas – Pärnu rannas oli see läbiproovitud võte avaldanud peletavat mõju. Kuid portugallane kogus pildiklõpsutamisest ainult indu. Siis aitasid maas vedelnud kivid.

Sõprade ringis särab Kadri Must avala naeratuse ja pika paksu juuksepahmakaga. Aga peasekretärina teadvustab ta ohtu, et võib ainuüksi välimuse tõttu tõmmata magneedina ligi Eesti kõmupressi beiberubriike. Hiljutisel Päevalehe fotol poseeris parteifunktsionär ranges kostüümis, kokkuseotud juustega, plakati all “Tark naine, tule Keskerakonda!”.

* * *

Ta lükkab tagasi väite, nagu oleks tegemist esimese oma partei naispoliitikuga, kellel on lääne kõrgkoolis kraad kaitstud. Vähemalt endine haridusminister Mailis Reps jõudis ette.

Londonis õpitud aastaga luges Kadri Must peaaegu sama palju kui kogu eelneva elu jooksul kokku (“Nüüd teen oma varasemale lugemusele liiga!”). Selle asemel, et uitada Piccadilly Circuse või Soho tuledeahvatluses, istus neiu hiiglaslikus raamatukogus, kus igale teemale on eraldi osakond. Lilia Ðevtsova “Putin’s Russia” on üks näide viimatiloetust. “Harry Potter” ja “Sõrmuste isand” on lugemata, millest järeldub, et fantaasiamaailmad teda ei ahvatle. Nende aset täidavad Robert Ludlumi pöörased ja verised vandenõulood (“Kuid elus on kõik palju lihtsam.”).

Tsentristide juhatuse liige, Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg juhtus olema Kadri Musta peasekretäriks kinnitamise ajal välismaal. “Ega ta oma seisukohtade väljaütlemisel väga pikalt ei kaalutle,” on Kreitzbergi esmamulje.

Üks peasekretär Kadri Musta seisukoht on: “Keskerakond eelistaks valitsusse minna pigem sügisel kui kevadel 2004.”

 

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.