Narva ehitus ja puutöömeistrit Hans KINDLERit mainitakse esmakord-
selt 1687.a., suri umbes 1728.a-l.
Pärast 1704.aastat töötas ta Peterburis. Tema ehitatud on Narvas XVII sajandi II poole esinduslikud hooned, hollandi vanaklassitsistlikus stiilis linnusekrahv C. von Kocheni elamu (1688-1693), projekteeris tollase Narva ilusaima, raehärra H.Poorteni elamu (1695-1704) ja reeder Kettlewelli elamu 1698.a.- mõlemate raidportaalid tegi J.van der Capelle.
H.Kindler kavandas ka C.von Kocheni ja H.Poorteni maja interjööri puitosi, mida tehti valmis tema Purtses asunud töökojas. H.Kendler juhtis ka kellatorniga börsihoone ehitamist (1695-1704), mille oli projektee-
rinud J.G.Heroldt.
Rajas selle ajastu silmapaistvaima tehnorajatise -Narva jõe uue puitsilla (1698) ja rida vesiveskeid, neist ilusaima Lüganusele.
H.Kendler osales ka Narva kindlustuste rajamisel – kahjuks kogu tema looming hävines II maailmasõja käigus.
Arthur Ruusmaa , aluseks O.Kotshelovski märkmed.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kindler, Hans – ehitusinsener
Narva ehitus ja puutöömeistrit Hans KINDLERit mainitakse esmakord-
selt 1687.a., suri umbes 1728.a-l.
Pärast 1704.aastat töötas ta Peterburis. Tema ehitatud on Narvas XVII sajandi II poole esinduslikud hooned, hollandi vanaklassitsistlikus stiilis linnusekrahv C. von Kocheni elamu (1688-1693), projekteeris tollase Narva ilusaima, raehärra H.Poorteni elamu (1695-1704) ja reeder Kettlewelli elamu 1698.a.- mõlemate raidportaalid tegi J.van der Capelle.
H.Kindler kavandas ka C.von Kocheni ja H.Poorteni maja interjööri puitosi, mida tehti valmis tema Purtses asunud töökojas. H.Kendler juhtis ka kellatorniga börsihoone ehitamist (1695-1704), mille oli projektee-
rinud J.G.Heroldt.
Rajas selle ajastu silmapaistvaima tehnorajatise -Narva jõe uue puitsilla (1698) ja rida vesiveskeid, neist ilusaima Lüganusele.
H.Kendler osales ka Narva kindlustuste rajamisel – kahjuks kogu tema looming hävines II maailmasõja käigus.
Arthur Ruusmaa , aluseks O.Kotshelovski märkmed.