VE: Ani, Maret – tennisist

(12:21 27.01.2004)

Maret Ani jõudis Austraalias nelja hulka

Uudise pilt

CANBERRA, 27. jaanuar (EPLO) – Maret Ani jõudis Austraalia Grand Slami turniiril poolfinaali koos tðehhitari Libuðe Pruðovaga, kui nad võitsid Venezuela-Indoneesia duo.

Kuuenda asetusega Venezuela – Indoneesia duo Maria Vento-Kabchi ja Angelique Widjaja jäid veerandinaalis Eesti – Tðehhi paarile alla 6:2, 4:6, 6:7 (2:7).

“Viimased kaks mängu on mõlemad väga rasked olnud,” ütles Ani sportnet.ee-le. “Tänase mängu muutis aga eriti keeruliseks see, et me ise ei mänginud just oma parimat mängu. Vastased ei andnud kordagi kusagil järele.”

Tund ja 59 minutit kestnud kohtumises oli vastastel kolmandas setis seisul 6:5 kasutada kaks matðpalli, mida aga ei realiseeritud. Enne seda loovutasid Ani ja Pruðova seisul 3:3 ja 5:5 oma pallingugeimi, kuid suutsid raskest olukorrast väljuda. “Närvilised hetked olid ja kuna oma palling oli lihtsalt kehvem, läks olukord raskeks. Aga suutsime siiski oma tahtmise peale suruda,” rääkis Ani.

Ani ja Pruðova kohtuvad poolfinaalis neljanda asetusega venelannade Svetlana Kuznetsova ja Jelena Lihhovtsevaga, kes võitsid veerandfinaalis Hiina paari Zi Yan – Jie Zheng 6:4, 6:4. “Tuleb taas väga raske mäng. Aga miski pole võimatu,” meenutas Ani eelmisi kohtumisi, kus teiste seas tuli mängida ka endise üksikmängu esireketi Lindsay Davenportiga.

Oma partnerit Libuðe Pruðovat iseloomustades ütles Ani, et klapp tðehhitariga on väga hea. “Mängime vist neljandat turniiri koos. Korra oleme võitnud ja ülejäänud kordadel finaali jõudnud. Seega on keskmine tulemus väga hea. Ja lisades veel Austraalia lahtiste poolfinaalkoha…” jättis Ani lause lõpetamata.

Teise poolfinaali jõudsid kõrgeima paigutusega Virginia Ruano Pascual (Hispaania) ja Paola Suarez (Argentina) ning nr. 3 Liezel Huber (LAV) ja Ai Sugiyama (Jaapan).

Pääsuga poolfinaali on Ani ja Pruðova kindlustanud endale kahe peale auhinnatðeki 108 610 Austraalia dollari väärtuses, mis eesti kroonides teeb võrdse jaotuse korral mõlema tennisepiiga saagiks ligi 523 tuhat krooni.

Allikas

xxx

 

Reportaaž: Maret Ani vanemad poolfinaalis


Öö Virumaa Teataja toimetuses: Maret Ani isa Andres ja ema Mari jälgivad internetist, kuidas tütar kaugel Austraalias ennast ületab ja Eestile kuulsust korjab. Finaaliuks jäi seekord siiski avamata. Foto: Tairo Lutter

Üleeile lõunal hüppas näitleja Toomas Suuman Rakvere Teatri kirjandustuppa ja hüüdis: Velvo Väli ütles, et Maret Ani jõudis poolfinaali, kujutate ette, see pole mingi tavaline turniir, see on Suur Slämm!

Järgmise päeva ajalehed kirjutavad, et üllatajast eestlanna teeb ajalugu ja et läheb mängima miljonile kroonile. Ja virulased tunnevad uhkust – juhtumisi on Maret sisse kirjutatud Rakverre.

“No kuus-viis õigele poole,” hüüab Mareti ema Mari Virumaa Teataja toimetuses arvuti tagant otseülekandena Australian Openi teist poolfinaali jälgides.

Tennisiste pole kuvarilt küll näha, ent numbrid vahetuvad tablool reaalajas. Kell on 4:49 ja ema on selle poolt, et see mäng rutem ära lõpeks, saaks juba tütrele kaasa elada. Tütar valmistub koos tšehhitar Libuše Prušovaga minema vastu venelannadele Svetlana Kuznetsovale-Jelena Lihhovtsevale.

Mareti isa Andres kisub teises toas suitsu ja arutleb selle üle, kas ja kes Eesti naistest tennises nii kaugele on jõudnud nagu tema tütar. Ega ei olegi keegi.

“7:5 võitsid,” tähendab Mari ja paneb prillid ninale, et Soomes viibivat vanemat tütart Pillet üles ajada – kohe läheb Maret võistlustulle. Kell on 5:01. Kaugel Melbourne`is on aeg üheksa tundi ees.

Isa-ema on selle turniiri ajal olnud üleval viis ööd – just niipalju mänge on Maret koos üksikmänguga teinud. “Alguses oli ikka varem,” ütleb isa Andres. Nüüd venis mängu algus päris varasele hommikutunnile.

Maret Ani oli 17 aastat vana, kui Itaaliasse läks, sellest ajast saadik on ta rohkem võõrsil kui kodus. Ema sõnul jõuab ta koju aastas paar-kolm korda ja siis ka ainult umbes nädalaks ajaks.

“Näe, tuli! Mäng algas,” hüüatab ema, silmad arvutiekraani puurimas, isa istub tema kõrvale. Kell on 5:19. Esimesed punktid on visad tulema. Isa: “Eks see kohanemise värk. Pole enne nii kõrgel tasemel mänginud, tuleb harjuda vastaste stiiliga, leida vastumürk.”

Ema usub, et Mareti eemalolek hoiab teda Eestis taga ajavate ajakirjanike ja fännide eest. Kuidas kuulsusekoorem Maretile mõjub? “Ega ole ju veel seda tunda saanud,” vastab ema.

Seda mainib ta küll, et vastandamine teise Eesti lootusega ja omal moel rivaali Kaia Kanepiga ajab teda närvi: “No paneme kokku mängima, mida see üks mäng näitab…”

“Said geimi kätte! 1:3 Maret servis!” Kell on 5:28. “Esimene serv ei pea, vaesekestel, aga neil on kiirem,” vaatab isa statistikat.

Maret Ani on koos Libushe Prushovaga mänginud paaris eelmisest aastast alates, kokku viis turniiri. Paarilise leidmine käib näiliselt lihtsalt – riputatakse mõnel turniiril kuulutus üles ja kõik.

Esimene sett läbi – 2:6. Kell on 5:49. “Kui eelmist mängu vaadata, siis läheb samamoodi,” konstateerib Mari.

Kuid mitte alati pole vanemad Mareti tähtsaid mänge arvutiekraanilt jälginud – ema on korra käinud ka Itaalia lahtistel, isa Finlandia Openil. Ema: “Seal näed, mis ja kuidas, ega ise pole ju kunagi rahul, eriti teades tema närvilisust.” Ema tahtnuks ju ka seal oma emotsioonid välja elada, aga kus sa saad, tenniseplatsi servas võib ainult moe pärast plaksutada, ega seal karjuda saa. Ikkagi aristokraatlik ala.

Aga Maret ise on vägagi emotsionaalne. Mari Anil on Rakveres tema juures trennis käijatele jagada 10-12 reketit, mille tütar erinevatel turniiridel praguliseks tagunud. “Mõned psühholoogid ütlevadki, et peab välja elama,” lohutab end ema. Tundub, et paarismäng talitseb Maretit rohkem.

Eesti hetkel kuulsaima tennisisti vanemate pilgud on naelutatud arvutikuvari kiretutele numbritele. Seis ei ole siiski väga lootusrikas.

Isa Andres: “Ei ole pinget, see on ju ainult tennis. See pole elu ja surma küsimus. Pealegi on nad end juba niigi mitmekordselt ületanud.” Mitu korda siis? “Nii mitu korda, kui palju on nad tagasisõiduks lennupiletit vahetanud. Juba kolmas kord oli vist.”

Ema kõrvalt: “Ei tea, kas läheb kohe järgmisele turniirile või tuleb korraks kodust läbi…”

Maret Ani jõudis tennise juurde 7-aastaselt. Esimeseks treeneriks oli Aita Põldma, ema hea sõbranna ja kursusekaaslane peda päevilt. Mari Ani: “Ta vaatas seda last ja ütles, et tuleb kindlasti proovida, sest tüdruk oli tõesti eriliselt liikuv ja hea koordinatsiooniga.”

Et Maret sündis enneaegselt, sellest polnud midagi, isa pani ta juba nelja-aastasena võimlemistrenni. Ema: “Kui tahate, et laps midagi spordis saavutab, siis see on paljuski vanemate teha.”

Mari Ani ise on võrkpallitreener, isa Andres on tegelnud mitme alaga, sealhulgas pallimängude ja kergejõustiku raskema poolega.

Ka Maret Ani tegi koolipõlves kaasa mitmel erineval spordialal. Näiteks orienteerumises jooksis lihtsalt kaasa ja noppis häid kohti, korvpallis tuli aga C-vanuseklassis Eesti meistriks. Lõpuks pidi pühenduma siiski ühele alale – selleks alaks sai tennis.

Loomulikult jäi lapsepõlv lühemaks kui tema eakaaslastel. Teha tuli mitmeid valikuid. Kas kool või trenn, kas kodu või Itaalia… Enne Itaaliasse siirdumist viis aastat tagasi käis Maret treeningutel veel ka Hollandis. Tallinna Reaalgümnaasium jäi ootama. Pere kolis aga sel ajal juba Rakverre.

Maret Ani ja Libushe Prushova murravad vahepeal vastaste pallingu. “3:1, pidasidki oma servi,” järgneb ema kommentaar.

Mis on Mareti tugevam külg? Ema: “Erinevad asjad, aga seda peab ütlema küll, et julgeb ette võtta.” Isa: “Jah, igavene aferist.”

Seis on 3:4. Isa: “Kui nüüd kumbki hoiab oma servi, võib minna kiirele lõppmängule.” 4:4. Kell on 6:13.

Mida edukamalt Maret esineb, seda rohkem loevad kõik tema teenitud raha. Austraalias võitis ta paarilisega kahe peale kokku 108 610 Austraalia dollarit (see teeb natuke üle miljoni eesti krooni), lisaks üksikmängus 2802 Austraalia dollarit (27 000 krooni). Mari Ani: “Vaevalt nad ise seda raha loevad. Neil on tähtsam tõus edetabelis.” Ema Mari lisab, et ega nad seda kõike ka niikuinii kätte ei saa: osa läheb treenerile, osa elamiseks-sõitmiseks, osa sponsorlepingu täitmiseks. Lisaks maksud ka veel maha. Maksud, muide, täidavad Rakvere linna eelarvet. Kui palju, seda võib arvutada igaüks ise.

Mäng on jõudnud matshpallideni. Kokku koguneb neid kolm. Ema hoiab varahommikuses Rakveres kuivi numbreid jälgides hinge kinni. Isa tõmbab suitsu. Lõppnumbrid jäävad 2:6, 4:6. Kell on 6:22.

Vanemad uurivad statistikat: “Vigu eriti ei tehtud, suuri eksimusi ka ei olnud. Aga igas asjas olid teised ikka paremad.”

Isa Andres: “Isegi üle ootuste hästi. Samas ei pea enam lennukipileteid vahetama. Ja nüüd jääb, mida ületada. Ja eks ootused-lootused on nüüd kõigil üles kruvitud.”

Ema saadab tütrele samal ajal lohutavat mobiilisõnumit, mille sisu on lühidalt järgmine: “Pole midagi, ikkagi supertulemus.” Kohe saabub Maretilt vastus: “Aitäh! Aga mängisin halvasti.”

Maret on enesekriitiline: kui ta ütleb, et pole viga, on tegelikult hea mäng olnud.

Mari ja Andres Ani lähevad läbi varahommikuse Rakvere kodu poole. Ema must telefon muutub üha punasemaks. Vaevalt, et ka tütart niipea rahule jäetakse.

Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.