VE: Eurovisioon Türgis

«Neiokõsõl on šanss olemas, kui jugod meid ei lämmata.»
Aigi Viira, Verni Leivak, SLÕL, 
27. aprill 2004 | ELU
Dramaatikast pakatavad ballaadid, ilusmehed ning latiino-armastus on kindlad trendid, mis tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusekarussellil esirinnas tuurivad.

«Minu meelest on tänavusel Eurovisioni lauluvõistlusel rõhutatult selliseid laule, mis kirjutatud mulluse Türgi võiduloo eeskujul,» ütleb Eurovisioni-ekspert Olavi Pihlamägi. «Kuid seda võib mõista – ikka võetakse eeskuju laulust, mis on läbi löönud.»

Artistide poolt vaadatuna on seekordne trend number üks just moosinäoga poisid-noorukid-mehed. Üks ilusmehem kui teine. Sätitud ja elegantsed, hillitsetud ja armsakesed.

Olavi Pihlamägi on kokku lugenud: mehi paiskab lahingusse 20 riiki. Naislauljaid on sel aastal 36 riigi seas vaid kolmandiku jagu – 11. Segaduette on neli ja segaansambel esindab Poolat.

Muusikastiilidest valitseb latiino. «Leidub ka palju ilusaid ballaade, kuid kokkuvõttes muutuvad need üheülbalisteks,» räägib Pihlamägi. Talle isiklikult sümpatiseerib Islandi ballaad.

Vast kõige kindlam trend, mille rada ei paista eales rohtuvat, on selgi aastal inglise keeles laulmine. Neid, kes seda tava eiravad, on häbematult vähe. Andorra lugu «Jugarem A Estimar-Nos» tuleb esitusele hispaania, austerlaste «Du Bist» saksa keeles, serblaste «Lane Moje», lätlaste, prantslaste, portugallaste ja hispaanlaste lood kõlavad emakeeli ning Neiokõsõ laseb tulla võru keelel. Iisraeli esinduslugu «To Believe» teeb aga eriti kavala triki – see lugu lauldakse maha nii heebrea kui ka inglise keeles. Vähemasti saab Euroopa nende mahalauldud loost ka aru, mitte ei lase kõrval niisama puhata.

Pihlamäe meelest on Neiokõsõl hea esinemisjärjekord: endiste Jugoslaavia vabariikide Sloveenia ja Horvaatia vahel. «Hakkab hästi silma,» pakub Pihlamägi. Kuid möönab, et praegu on Eesti laul kihlveokontorites kõige viimane. «Jälgides aga fänniklubide lehekülgi, pääseb «Tii» poolfinaalist lõppvõistlusele,» tõdeb ta. «Nii et ðanss on olemas, kui jugod meid ei lämmata.»

Ise hoiab euroekspert pöialt Rootsile, ehkki ka Belgial ja Kreekal on tema meelest väga tugevad laulud. «Hea tantski mõjub,» lisab ta. «Aga ega enne tea, kui laval ei näe. Kuni peaproovini hoitakse kaarte varrukas.»

Kuidas Eurovisioni-ilu sel aastal tegelikult välja paistab, on Eesti Televisiooni ekraanil näha 4., 8., 10. ja 11. mail.

Esimeses kahes saates kõlavad poolfinaali lood: vastavalt siis 14 ja 8 laulu. Kolmandas ja neljandas saates need laulud, mis juba lõppkontserdi nimistus kohad sisse võtnud – mõlemal korral on eetris seitse videoklippi.

Poolfinaali lood – Neiokõsõ vastu astuvad:

1. «Takes 2 To Tango» – Jari Sillanpää, Soome

Soomlased on tagasi. Ja mitte niisama, tühjade kätega, vaid oma tango on kaasas. Sellele laulule võiks vabalt terve muusikali ümber kirjutada. Röögatult soome power’it ja nii ohtralt dramatismust. Huvitav, kas Soome-vahet kurseerivate laevade klubides möllavad soomlased juba Jari Sillanpää häälega karaoket teha?

2. «My Galileo» – Alexandra & Konstantin, Valgevene

Paljukiidetud kõrihääl on kohal, isegi mingi kummaline joigumine. Aru ei saa, kas see on ehtvalgevenelik etnopop või põhjala rahvaste joiutavade hoolas kopeerimine. Eks Alexandra ja Konstantin teavad, nad ise muusika kirjutanud. Veidralt lustaka tempoga lugu, ehkki selle pealkirja puhul oodanuks midagi hoopis nutusemat. Videost lööb läbi kosmiline mõõde.

3. «Celebrate!» – Piero & The Music Stars, Ðveits

Tüüpiline diskens, mil naiivsus üle serva ajab. Kõik tantsupõrandale ja kohe! Laulab moosinäoga poiss, kelle naeratus meenutab kangesti Vene laulja Vitase oma, ja tema naeratus on ehk isegi suurem. Nooruki stiil a la Michael Jackson, aga lõikamata kujul. Muide, ta ise teab ka, et näeb välja kvaliteetsem, kui on tema lauldav lugu.

4. «Dziesma Par Laimi» – Formins & Kleins, Läti

Läti umpa-umpa, mida vabatahtlikult teist korda enam ei kuulaks. Mis kõige hullem, ühestki sõnast aru ei saa – puhas läti keel. Mehed müristavad küll vihaselt kitarre, aga paraku on see ka kõik. Fomins ja Kleins naudivad oma kodumaal sama populaarsust nagu meil Meie Mees.

5. «To Believe» – David D’or, Iisrael

Pööraselt kurb ballaad, mida esitab pööraselt kõrge meeshääl. Justkui oleks kastraat Farinelli taasnaasiga maha saanud. Pooleldi heebrea, pooleldi inglise keeles küll, aga esimesel kuulamisel ei jää taktigi meelde.

6. «Jugamer A Estimar-Nos» – Marta Roure, Andorra

Uustulnuk. Lool on tantsusamm sees, aga videoklipi vaatamisel jäävad meelde Marta sinised prillid ning punased-rohelised topid. Lugu ise on oluliselt värvitum, selliseid mittemidagiütlevaid eurolugusid on kuuldud küll ja küll.

7. «Foi Magia» – Sofia Victoria, Portugal

Eurovisioni tänavuse lauluvõistluse üks tüütumaid ja närvilisemaid lugusid. Seda hüplemist ja hõõrutamist! Hetk, mil Sofia Victoria laulu lõpetab, tundub suisa õnnistusena. Väga väsitav sooritus, tõeline ajupesu. Taustatants mõjub kaootilise vähkremisena.

8. «On Again…Off Again» – Julie & Ludwig, Malta

Dramaatiline poplugu. Kiirrongi tüüpi: kihutab nii kiiresti üle, et ei jõua õhkugi ahmida. Aga – avaldab omal moel muljet. Ooperihäälega meessolist on’ib ja off’ib täiega. Ilmselt jääb tal Eurovisioni tõttu nii mõnigi etendus laulmata. Seevastu naissolist mõjub talle sekundeerides loo lõpu poole operetliku kõõrutamisega lausa koomiliselt.

9. «Notre Planete» – Maryon, Monaco

Üle pikkade aegade taas Eurovisioni võistlusele pürgiv väikeriik lükkab lavale Vaike Hannusti tüüpi Maryoni. Ilus vaadata. Laul ise korraliku tümpsuga poplugu. Ajaks raadiotes vägevalt asja – lihtne, isegi liiga lihtne laul. Kuidas tahaks tantsida!

10. «Shake it» – Sakis Rouvas, Kreeka

Kreeka pop britneyspears’ilikus kastmes. Raju trummisoolo. Ja solist – midagi ilulevamat ja epateerivamat on raske välja mõelda kui see mees. Ükskõik, mis, aga vähemalt mitte robotmehed a la Eurovision 2002, Tallinn – mäletate ju neid küll. Öelda on Sakisel aga sõnum, mis sakib täiega: «Tahaksin kogu elu olla koos sinuga!»

11. «Wild Dance» – Ruslana, Ukraina

Hullumeelse tempoga slaavi popp. Või on need ida mõjud, mis raju tantsumuusika sees kõrvu hellitavad? Tugev lugu, ehkki pole teada, kas kogu see kordeballett, kes Ruslanat parimate Odessa või Dov?enko-nimelise filmistuudio tavade järgi loodud videoklipis toetab, ka Istanbuli kaasa tuleb. Slaavlastele ja lõunamaalastele avaldab see kindlasti muljet.

12. «What Happened To Your Love» – Linas & Simona, Leedu

Üks müstilisema olekuga videoklippe, mida seni nähtud. Lendlev kangas. Linas ja Simona muudkui kõnnivad, aga ei jõua eales kohale, taustaks jäine meri. Estraadlik looke, mis meelde nagunii ei jää. Kurbnutune alatoon on loomulikult kohal – no vaadake laulu nime, pilt selge! Tee, mis kuhugi ei vii.

13. «The Image of You» – Anjeza Shahini, Albaania

Nutuse alatooniga, hoogsas rütmis ning kõige selle saatjaks rõõmus laul – just sedamoodi kostab albaanlaste esinduslugu. Tuleb mühinaga, aga lõpuks on ikka kala jälg vees. Seevastu – nii camp’i tantsunumbrit pole tükk aega nägema sattunud – selles on retrot, 70. aastate estraadi! Paras võimlemine.

14. «Stronger Every Minute» – Lisa Andreas, Küpros

Väga tugev ballaad. Tunded balansis, traagikaga üle ei pingutata. Minimalism paistab sel saarel hoos olevat: lauljatari jõulisele esitusele vastandub hiilgavalt napp videoklipp. Tahaks siiski näha, kas lauljatari sarmist suurel laval väheseks ei jää.

15. «Life» – Tose Proeski, Makedoonia

Äratuntav slaavi popp. Lugu ise nii nukker, et pisar tükib silma: «Elu on kui raamat või nagu laul…» Vaadake klippi hoolega – iga päev sellist hulka latekskostüüme teil näha ei õnnestu. Vähemasti kostüümidraama on tõsiseltvõetav: noormehel on seljas pika «sabaga» punane lateksvest!

16. «Stay Forever» – Platin, Sloveenia

Seda lugu oleks kuskil justkui varem kuulda olnud. Võib-olla meenutab see tiba «Kaelakee häält», võib-olla veel mõnd teistki eurolugu. Kisub ikka ballaadi poole, kuhu siis mujale? Mees- ja naissolist, kel üll kuldne mini, teevad ujedaid liigutusi abstraktses suunas. «Kui kukud, aitan su üles, jää minuga…»

17. «Tii» – Neiokõsõ, Eesti

Ilmselgelt on meie võrokeelsed tütarlapsed hulga ebakindlamad kui kõik need vaprad ja ilusad meessolistid, kes Eurovisioni lavadel üles astuvad. Lugu ise – vähemasti jääb see nonde lõputute ballaadide taustal kõrva. Kui just Valgevene Alexandra jõuline joig «Tiid» hääletajate jaoks lämmatama ei kipu. Aega proovi teha õnneks veel on.

18. «You Are The Only One» – Ivan Mikulia, Horvaatia

Taustalauljad varjudena tagaplaanil, Ivan pro?ektorikiirtes ees, selja taga laiutamas hirmsuur ja tühi lava. Nagu oleks Ivan Muslim Magomajevi juures tunnis käinud: ta laiutab kätega, kui esitab estraadilaulu, mis endises Jugoslaavias iial ei sure. Elagu Sopot, elagu Oidi-nimeline lauluvõistlus!

19. «Shame On You» – Thomas Thordason, Taani

Kui ennast kuumaks pidav taani kutt usub, et just tema suudab usutavalt etendada ka kuuma latiinokuti rolli, eksib ta ilmselt sügavalt. Nii ongi. Aga tegelikult on asi ehk hoopis videos, mis üles võetud otsekui aegluubis. Breiktants on ses pseudolatiino pildis kohal, tuimad puusanõksud ka. Kõik, nagu peab, kuid latiino jääb puudu.

20. «Lane Moje» – ?eljko Joksimovie ja Ad Hoc Orchestra, Serbia ja Montenegro

Plagiaadisüüdistuse saanud idamaine ballaad, milles on oma osa kanda ka aeg-ajalt soleerival viiuldajast näitsikul. Kes serbiakeelsest loost mõhkugi ei taipa, saab selgust pildist – tõmmu meeslaulja taustal käib agaralt neiu ettevalmistamine meheleminekuks, mis algab tema vannitamisega. Eriline koht on ses klipis kodulindudel – orbiidil on haned.

21. «In The Disco» – Deen, Bosnia-Hertsegoviina

Plastiline ja himur noormees, kes endal sõrmega üle huulte tõmbab, korrutab hirmsas inglise keeles: «Muusika on see, mida soovin, suudle mind!» Punaste pükstega edasi-tagasi hõõrutava blondi nooruki sõnum on adresseeritud räigelt võõbatud tðikkidele, kes käitumise järgi otsustades siiski peavad rohkem lugu mitte mono- vaid polügaamiast.

22. «Without You» – Re-Union, Holland

Kaks meeslauljat on aheldatud istumispukkide külge, et põdeda: «kus oled nüüd sa, mis sinust on saand». Loo algus kõlab kui Noorkuu oma parimatel päevadel, lõpp kisub nutuse moega kõrgehäälseks heietamiseks. Noored kaebavad ka pidevate öiste unehäirete pärast, mille on põhjustanud armsama kadumine. Põhjusi, miks nii juhtus, aitab hoomata noormeeste veenev esitus.

Finaali pääsenud lood:

1. «Para Llenarme De Ti», Ramón, Hispaania

Kui nii mõnedki maad üritavad hoolsalt latiinorütmidega hääli koguda, siis Hispaania puhul on see loomulik. Noormehel nimega Ramón tulebki see erinevalt ponnistajatest ebaloomuliku pingutuseta välja. Üllatust seega pole. Aga proovige klippi vaadates kokku lugeda, mitme erineva kostüümiga kuum hispaanlane mõne minuti jooksul kaadrisse astub: on sel noorukil alles põhjatu riidekapp!

2. «Du Bist», Tie Break, Austria

Seegi laul on saanud süüdistuse plagiaadis, kuid Eurovisioni-eksperdid on need pikalt saatnud. Saksakeelset kurblikku ballaadi esitavad kolm noormeest – järjekordne moosinäoline poistebänd – nii südantlõhestavalt, et neid kuulda võivate nõrgema närvikavaga daamide käitumist on raske ennustada.

3. «High», Knut Anders Sörum, Norra

Kui mullu esindas Eurovisionil Norrat lasteaiakasvataja, kes Eesti delegatsiooni liikmeid oma öiste võimsate hääleharjutustega hulluks ajas, siis Knut saaks sellega samuti hästi hakkama. Mees esitab muusikalilikku pala, mis võimsale esitusele vaatamata jätab külmaks. No ei lähe korda see tühjalt kõmisev trollitrumm.

4. «A Chaque Pas», Jonatan Cerrada, Prantsusmaa

Prantsusmaa eurolugude aastatepikkuse malli kohane õrn ballaad, milles solist mõtiskleb elu püsi- ja põhiväärtuste üle, mis iseenesest mõista seonduvad inimesega, keda armastad. Draamaks läheb siis, kui tekivad erimeelsused. Pisaralugu, mille sarnaseid olete ennegi kuulnud ja milliseid kuulete kindlasti veelgi.

5. «Can’t Wait Until Tonight», Max, Saksamaa

Eurovisionist harva kõrvale jääva Stefan Raabi kirjutatud lugu üllatab meeldivalt. Erakordsena mõjub tõik, et saksa laulu esitatakse inglise keeles – kõik saavad aru, et vokaalselt tublid noormehed ei suuda ära oodata kohtumist kallimatega. Tubli solist mõjub erakordsena teiseski plaanis – näeb hea välja, aga ei ürita liigse silmapöörituse või puusahööritusega südameid võita. Võtab vabalt.

6. «1 Life», Xandee, Belgia

Tunduvalt enam kui poolde selga ulatuvate juustega enesekindel noor daam esitab kaasakiskuva tümpsuga lugu ning tantsib tasemelt võrdväärselt teda saatvate tantsubeibedega. Põhitoon – räige roosa. Laval on ka löökriistamängija nagu eestlastelgi, aga ta on õnneks surutud tagaplaanile. Mustanahalise tantsija taha.

7. «Believe Me», Julia Savitðeva, Venemaa

Meeldejääva refrääniga laul, mis ka üsna meeldivalt esitatud, aga üldisest võistlusel kõlavast laulumassist siiski piisavalt ei eristu. Pealegi tundub, et seda lugu on varem kuuldud: kas siis Vene estraadilavadel või kusagil mujal, kuid neetult tuttav on see küll. Julia ise aga – kitarriga tüdruk – ehk üks naturaalseima välimusega soliste euroglamuuri sees.

8. «Heaven», Jonsi, Island

Kaua võib kuulata ballaade, mis jutustavad igatsusest sinu järele? Inimliku kannatuse paneb proovile ka Jonsi. Lugu on nii kurb ja üle dramatiseeritud, et tahaks, kui see vaid võimalik oleks, hästi kiiresti plaati vahetada. Aga võib-olla nad seal Islandil ongi nii üksikud ja õnnetud – isegi üliatraktiivse välimusega Jonsi?

9. «If My World Stopped Turning», Chris Doran, Iirimaa

Järjekordne muusikapala küünlavalgusõhtute veetmiseks. Või siis kaminatule vaatamiseks. Tegelikult saaks ka mõnusa liibukatantsu maha pidada. Oleneb partnerist. Ja järjekordne viimse juuksekarvani hillitsetud ilus mees Eurovisioni-laval – jumal-teab-mitmes ses ?anris.

10. «Love Song», Blue Café, Poola

Algab nagu pala maailmamuusika varasalvest, kuid läheb siis üle latiinoks ja kes teab milleks veel. Fraasi «Every day, every night» kannab naislaulja ette nii veidra intonatsiooniga, et ta hääl meenutab prääksumist. Klipivormistus on igal juhul sama vägev pseudo kui taanlastelgi – üksi palmipuu kaadrisse vedamisest latiinoks ei piisa. Isegi kui palme on mitu.

11. «Hold On To Our Love», James Fox, Inglismaa

Üks paljudest ilusmeestest, kes tänavu eurolavale tõusmas. Veidi brian-adamsliku häälega James, kes lauldes ka kitarri rebib, toob kuuldavale ballaadi, mis aga inglise eurofännidele paraja pettumuse valmistanud. Põhjendus: igav!

12. «For Real», Athena, Türgi

Kostab vaskpillide hüüdu, reggae’t, kitarripoppi, estraadielemente… Ühesõnaga – igati eklektiline teos, mis võib kas väga või üldse mitte meeldida. Esinejanimi on ilmselt hilinenud kummardus kreeklastele, kes türklased poole Küprose Euroopa Liiduga ühinemisega välja jätsid.

13. «I Admit», Sandra Ladosi, Rumeenia

Kogu blondi Sandra olemusest õhkub soovi kuulaja-vaataja iga hinna eest üles kütta. Heleda tuka loopimisest ja salapärase sosinhäälega lauldud fraasidest jääb väheseks. «Ajad mind metsikuks, hulluks,» kinnitab laulja, kuid midagi peale külmatunde loo videoversioon küll ei tekita.

14. «It Hurts», Lena Philipsson, Rootsi

Kes Rootsi popmuusikat mõnekümne aasta jooksul kuulanud, teab, millega tegu. Millest on kahju, sest tänavune Rootsi eurolaulusaak oleks tõotanud nii mõnegi teise esitaja ja loo puhul tõelist camp’i. Lena pikaajaline ja pikajalgne lavakogemus lööb peale esinemismaneeri välja ka sellest, kuidas ta mikrofonistatiivi käsitseb.

***

Eurovisioni lauluvõistluse poolfinaal toimub 12. mail. Poolfinaalis võistlevast 22 laulust pääseb lõppvõistlusele vaid 10 riiki. Finaalkontsert peetakse 15. mail. Finaalis saavad punkte anda kõik

36 riiki, ka need, kes finaalvõistlusele edasi ei pääse. Eesti vaatajad saavad samuti telefonihääletuse teel anda hääli oma lemmikuile nii poolfinaali kui ka lõppkontserdi ajal.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.