VE: Pulk, Hillar – talunik piisonikasvataja

Talumees kasvatab Virumaal lihapiisoneid 18.05.2004PM Online
Lääne-Virumaa talunik Hillar Pulk rajab loomaparki, mille tõmbenumbriks on kolm Ameerikas ja Euroopas delikatesslihaloomana populaarsust koguvat piisonit, kirjutab Äripäev.

Hillar Pulk kavatseb sel suvel tuua Taanist veel kaheksa piisonit, et neid kui tõuloomi kasvatada ja edaspidi loomaparki külastavaid turiste hõrgu delikatesslihaga toita.

Praegu toimivad kolm piisonit kui poolteist aastat tagasi ellu kutsutud loomapargi vapiloomad. Piisonid on hingekirjas Hillar Pulgale kuuluvas Maasikmäe Lihakarja OÜs.

Loomapargis ise on aga 14 Eestis kasvatatavat looma- ja linnuliiki: lehmad, hobused, lambad, sead, kitsed, küülikud, nutriad, pardid, haned, kalkunid jm.

     
REKLAAM  
   
 

Suurim Maasikmäe piisonitest, üheksa-aastane Eduard, tuleb külastajaid nähes tara äärde leiba nuruma.

Tema nina puhub jõuliselt õhku sisse-välja ja sinine keel tõmbab ulatatud leivaviilu kiiresti põske. Eduardi laup on kaetud silitama kutsuva musta ja krässus karvaga, kuid puutuda seda ei tohi. Metslooma verd Eduard pahandaks ja hakkaks peaga tara lõhkuma.

Hillar Pulk ütleb, et tugevaim piison võitleb tavaliselt maiuspalad endale. Väikseim tema loomadest seisabki aukartlikus kauguses ja sööb vaid neid leivaviilusid, mida külastajad kaarega üle Eduardi selja viskavad.

Pulk ei soostunud piisonipidamise kuludest detailselt rääkima. Praegu toob talle peamise sissetuleku piimakari ja Põlula katsefarm, kus mõõdetakse lehmade tootlikkust. Farmi külastab igal aastal ligi 400 loomakasvatajat ja elukaid käivad kaemas ekskursioonid.

Pulk mainib, et raha kulub suurte ja tugevate koplite ehitamiseks ning tööjõu palkamiseks. Maatööle tuleb inimesi vedada näiteks Rakvere linnast.

Tulu teenimisele tasub loota alles piisoniliha turustuskanalite sissetöötamisel, märgib Pulk. Esialgu ei ole ta veel konkreetset äri- ja turustusplaani kokku pannud, et tavalisest veiselihast üle kahe korra kallimat piisoniliha müüa.

Tallinna loomaaia abidirektor Vladimir Fainðtein ütles, et huvi metsloomade kasvatamise vastu farmides on üle kogu maailma väga suur. «Pole siin midagi imestada, kui juba jaanalindusidki farmis kasvatatakse,» lausub Fainðtein.

Kanada riikliku veebilehe andmetel kasvab piisoniliha tarbimine 26 protsenti aastas ning piisoniliha on ülimenukas nii Ameerikas kui ka Euroopas.

Piisoniliha peetakse tervislikuks, kuna see sisaldab vähe rasva ja on madala kolesteroolisisaldusega. Lisaks korraldavad piisonifarmid pidustusi ja väljasõite, kus imetletakse karja võimsaimaid loomi.

Aastas rohkem kui viitkümmet tuhandet turisti võõrustava Elistvere loomapargi perenaine Asta Sarv märgib, et piisonid on väänikud ja kipuvad jalutama minema.

Elistvere metspiisonite paar on mitu korda aia lõhkunud. «Piisonite nahk on nagu isoleerpael,» kirjeldab Sarv elektrikarjuse olematut mõju. «Ja meeletu jõud ning kiirus on neil taga. Piisonid on ohtlikud loomad.»

Sarve sõnul ainult metsloomade näitamisest ots otsaga kokku ei tule. Asja teeb keeruliseks see, et metsloomade näitamine nõuab eriluba, millega kaasnevad mahukad investeeringud külastajate turvalisusse. Lisaks kulub raha looduse õpperadade rajamiseks.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.