Hukatud juutide arv mälestussammastel parandatakse väiksemaks
17.09.2004 07:17PM Online
Eesti juudikogukond laseb teha ümber tekstid viiel peagi püstitataval holokausti mälestussambal, sest algselt sammastele kirjutatud Eestis aastatel 1941–1944 hukatud juutide arv oli tegelikkusest ligi kaks korda suurem, kirjutab Eesti Päevaleht.
Mälestussammaste algses ja avalikkusele tutvustatud variandis oli neile kirjutatud tekst:
«Selles kohas asus üks enam kui kahekümnest aastatel 1941–1944 natside poolt Eestis rajatud töö- ja koonduslaagritest. Nendes laagrites hukati umbes 20.000 erinevatest riikidest pärit inimest, sest nad olid juudid. Nendes laagrites surid ka teistest rahvustest inimesed.»
Eesti juudikogukonna liider Cilja Laud tunnistas, et 20.000 oli vale number, mis saadi Jeruusalemmast Jad va ðemi muuseumist ning võis pärineda nõukogudeaegsetest allikatest.
Uuele kivile plaanitakse kirjutada hukatud juutide arvuks kaks korda väiksem number ehk 10.000. «Me tahame teha kõike korrektselt ning olla ajaloo suhtes objektiivsed,» märkis Eesti juudikogukonna liider.
Viie ühesuguse, 1,2 meetri kõrguse holokausti mälestuskivi ümbertegemise tõttu lükkub edasi ka algselt 1. oktoobrile plaanitud esimese mälestuskivi avamine Kloogal. Ülejäänud neli mälestuskivi avatakse hiljem Metsakalmistul, Vaivaras, Eredal ja Kiviõlis.
10.000 hukatud juuti on arv, millega nõustuvad asja uurinud ajaloolased.
President Lennart Meri poolt kokku kutsutud ning Max Jakobsoni juhitud Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni aruande järgi hukati aastatel 1941–1942 ligi 1000 Eesti juuti. 1942–1943 tapeti Kalevi-Liival umbes 3000 Tðehhi ja Saksamaalt toodud juuti.
Ajaloolase Riho Västriku kirjutatud ja ajakirjas Vikerkaar 2001. aastal ilmunud uurimuse järgi toodi 1943. aasta sügisel enamasti Kaunase ja Vilniuse getodest Eestisse sunnitööle 10.000 juuti, kes rakendati tööle Vaivara koonduslaagri enam kui 20 harulaagris. Arvatakse, et 10.000 juudist hukkus või tapeti umbes pooled.
1944. aastal saadeti itta 878 Prantsuse juuti, nendest osa hukati Leedus, ellujäänud toodi Tallinna Keskvanglasse, kust nad 1944. aasta suvel või sügisel mahalaskmisele viidi.
Ehk kokku võis rapordi ja ajaloolaste uurimuste järgi olla 1941–1944 Eestis hukatud juutide arv tõesti suurusjärgus 10.000 inimest.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: holokaust Eestis
Hukatud juutide arv mälestussammastel parandatakse väiksemaks
Eesti juudikogukond laseb teha ümber tekstid viiel peagi püstitataval holokausti mälestussambal, sest algselt sammastele kirjutatud Eestis aastatel 1941–1944 hukatud juutide arv oli tegelikkusest ligi kaks korda suurem, kirjutab Eesti Päevaleht.
17.09.2004 07:17PM Online
Mälestussammaste algses ja avalikkusele tutvustatud variandis oli neile kirjutatud tekst:
«Selles kohas asus üks enam kui kahekümnest aastatel 1941–1944 natside poolt Eestis rajatud töö- ja koonduslaagritest. Nendes laagrites hukati umbes 20.000 erinevatest riikidest pärit inimest, sest nad olid juudid. Nendes laagrites surid ka teistest rahvustest inimesed.»
Eesti juudikogukonna liider Cilja Laud tunnistas, et 20.000 oli vale number, mis saadi Jeruusalemmast Jad va ðemi muuseumist ning võis pärineda nõukogudeaegsetest allikatest.
Uuele kivile plaanitakse kirjutada hukatud juutide arvuks kaks korda väiksem number ehk 10.000. «Me tahame teha kõike korrektselt ning olla ajaloo suhtes objektiivsed,» märkis Eesti juudikogukonna liider.
Viie ühesuguse, 1,2 meetri kõrguse holokausti mälestuskivi ümbertegemise tõttu lükkub edasi ka algselt 1. oktoobrile plaanitud esimese mälestuskivi avamine Kloogal. Ülejäänud neli mälestuskivi avatakse hiljem Metsakalmistul, Vaivaras, Eredal ja Kiviõlis.
10.000 hukatud juuti on arv, millega nõustuvad asja uurinud ajaloolased.
President Lennart Meri poolt kokku kutsutud ning Max Jakobsoni juhitud Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni aruande järgi hukati aastatel 1941–1942 ligi 1000 Eesti juuti. 1942–1943 tapeti Kalevi-Liival umbes 3000 Tðehhi ja Saksamaalt toodud juuti.
Ajaloolase Riho Västriku kirjutatud ja ajakirjas Vikerkaar 2001. aastal ilmunud uurimuse järgi toodi 1943. aasta sügisel enamasti Kaunase ja Vilniuse getodest Eestisse sunnitööle 10.000 juuti, kes rakendati tööle Vaivara koonduslaagri enam kui 20 harulaagris. Arvatakse, et 10.000 juudist hukkus või tapeti umbes pooled.
1944. aastal saadeti itta 878 Prantsuse juuti, nendest osa hukati Leedus, ellujäänud toodi Tallinna Keskvanglasse, kust nad 1944. aasta suvel või sügisel mahalaskmisele viidi.
Ehk kokku võis rapordi ja ajaloolaste uurimuste järgi olla 1941–1944 Eestis hukatud juutide arv tõesti suurusjärgus 10.000 inimest.