Kunstnikud kahtlevad euromündi hääletuses
07.12.2004 00:01Kaire Uusen, reporter
Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest valib Eesti ainsa riigina endale euromündi kujunduse telefonihääletusega, mis võib kunstnike hinnangul tuua kaasa ebasobiva mündivaliku.
Kui Euroopa Liidu riikides on euromündi kujunduse valinud alati ekspertide grupp, siis Eestis teeb mündi kujunduse valiku rahvas.
Euromündi konkursi eelvaliku teinud žürii liige professor Jaak Soans leidis, et sellise tähtsusega mündi kavandi otsustamise puhul ei ole rahvahääletus siiski kõige õigem variant.
Þürii hindas
Eesti Panga pressiesindaja Silver Vohu tõdes, et rahvahääletuse kasutamine kujunduse otsustamiseks on tõesti uudne lähenemine.
«Kõik saavad otsustada, millised motiivid on südamelähedased Eesti rahvale ja esindavad meid väljapaistvalt Euroopas,» kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft rahvahääletuse tähtsust.
Ajalooliselt on rahal kujutatav olnud rangelt riigipea otsustada, viimastel kümnenditel aga keskpankade või rahandusministeeriumide pädevuses. «Samas kannab euromünt ka rahvuslikku tähendust ja Eesti inimeste maitset tuleb usaldada,» selgitas Vohu Eesti Panga seisukohta.
Kuid kunstnikud kahtlevad. Teinegi eelvaliku žürii töös osalenud kunstiakadeemia professor Martin Pärn arvas, et Eesti euromündikonkurss ei ole erinevalt paljudest teistest konkurssidest ainult Eesti siseasi.
«Mündi kujundusega edasiantav sõnum peaks olema laiem ja ütlema eurooplastele midagi Eesti ja eestlaste kohta,» rõhutas Pärn, kelle sõnul võivad inimesed seda põhimõtet valiku tegemisel mitte arvestada.
«Kahjuks osales konkursil vähe professionaale,» kommenteeris Pärn konkursi tööde oodatust madalamat taset. Samas pidas ta positiivseks, et konkursil osales nii kolmanda klassi lapsi kui ka pensionäre.
Kehv tase
Pärna hinnangul on lõppvaliku hulgas mitu ebaprofessionaalset tööd. «Mina oleks ainult kuus tööd välja valinud,» ütles Pärn, keda kurvastas, et kogu seeriat läbis üldiselt vaid üks idee. «Kõigil seeria müntidel ei peaks sõlg olema,» piltlikustas Pärn vigu.
«Kindlasti oleks rohkem professionaalseid tegijaid olnud, kui nende poole oleks personaalselt pöördutud,» ütles Henri Jääger reklaamiagentuurist Kontuur Leo Burnett.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Soans, Jaak – kunstnik, professor
Kunstnikud kahtlevad euromündi hääletuses
Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest valib Eesti ainsa riigina endale euromündi kujunduse telefonihääletusega, mis võib kunstnike hinnangul tuua kaasa ebasobiva mündivaliku.
07.12.2004 00:01Kaire Uusen, reporter
Kui Euroopa Liidu riikides on euromündi kujunduse valinud alati ekspertide grupp, siis Eestis teeb mündi kujunduse valiku rahvas.
Euromündi konkursi eelvaliku teinud žürii liige professor Jaak Soans leidis, et sellise tähtsusega mündi kavandi otsustamise puhul ei ole rahvahääletus siiski kõige õigem variant.
Þürii hindas
Eesti Panga pressiesindaja Silver Vohu tõdes, et rahvahääletuse kasutamine kujunduse otsustamiseks on tõesti uudne lähenemine.
«Kõik saavad otsustada, millised motiivid on südamelähedased Eesti rahvale ja esindavad meid väljapaistvalt Euroopas,» kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft rahvahääletuse tähtsust.
Ajalooliselt on rahal kujutatav olnud rangelt riigipea otsustada, viimastel kümnenditel aga keskpankade või rahandusministeeriumide pädevuses. «Samas kannab euromünt ka rahvuslikku tähendust ja Eesti inimeste maitset tuleb usaldada,» selgitas Vohu Eesti Panga seisukohta.
Kuid kunstnikud kahtlevad. Teinegi eelvaliku žürii töös osalenud kunstiakadeemia professor Martin Pärn arvas, et Eesti euromündikonkurss ei ole erinevalt paljudest teistest konkurssidest ainult Eesti siseasi.
«Mündi kujundusega edasiantav sõnum peaks olema laiem ja ütlema eurooplastele midagi Eesti ja eestlaste kohta,» rõhutas Pärn, kelle sõnul võivad inimesed seda põhimõtet valiku tegemisel mitte arvestada.
«Kahjuks osales konkursil vähe professionaale,» kommenteeris Pärn konkursi tööde oodatust madalamat taset. Samas pidas ta positiivseks, et konkursil osales nii kolmanda klassi lapsi kui ka pensionäre.
Kehv tase
Pärna hinnangul on lõppvaliku hulgas mitu ebaprofessionaalset tööd. «Mina oleks ainult kuus tööd välja valinud,» ütles Pärn, keda kurvastas, et kogu seeriat läbis üldiselt vaid üks idee. «Kõigil seeria müntidel ei peaks sõlg olema,» piltlikustas Pärn vigu.
«Kindlasti oleks rohkem professionaalseid tegijaid olnud, kui nende poole oleks personaalselt pöördutud,» ütles Henri Jääger reklaamiagentuurist Kontuur Leo Burnett.