Johannes Paulus II Tallinnas

Johannes Paulus II Tallinnas

MÜTS VILTU: Johannes Paulus kohendab oma peakatet, Lennart Meri vaatab naerulsui pealt. (Eesti Filmiarhiiv)

10. septembri hommikul 1993 saabus paavst Johannes Paulus II erilennukiga Riiast Tallinnasse. See oli Rooma paavsti läbi aegade esimene visiit Eestisse.

Sel septembrihommikul oli imeilus sügisilm, päikeseline ja karge. Tallinna lennujaamas seisid ootel Eesti president Lennart Meri, peaminister Mart Laar, valitsusliikmed, katoliiklaste esindajad, diplomaadid. Ainsana puudus valitsusest justiitsminister Kaido Kama, kes keeldus paavstile vastu tulemast põhjendusega, et on taarausuline.

Vaip oli lahti rullitud ning kogu valitsus rivistati selle äärde üles. Kindral Aleksander Einseln vaatas seda pigem karja kui rivi meenutavat inimkooslust ning hakkas käske jagama. Kinganinad peavad olema sirges reas piki vaiba serva. “Et oleks ilus vaadata,” nagu ta väljendas.

Ja siis paavsti lennuk tuligi. Ta oli maandunud algul eemale, kus nagu autole pandi lennukile lehvima Vatikani lipp. Seejärel veeres suur ja uhke lennuk aeglaselt vastuvõtjatele hästi lähedale. Uks avanes ja seal ta oli.

Paavst Johannes Paulus II ja president Lennart Meri pidasid tervituskõne. Meri pöördus paavsti poole inglise keeles, kõnetades teda “My Father”. Kohalikud ja Vatikani fotograafid plõksutasid, iga paavsti käepigistus sai fikseeritud. Vatikan pani suurt rõhku mainekujundusele, kõik paavsti sõnad ja teod püüti jäädvustada ja edastada.

Sellesse ühte sügispäeva mahtus vägagi palju. Paavst osales katoliiklikul jumalateenistusel Peeter-Pauli kirikus ja oikumeenilisel teenistusel Niguliste kirikus. Nigulistes kõlas Rudolf Tobiase laul “Eks teie tea”, mille kaunis meloodia muutis meeleolu eriti pühalikuks. “See laul läks paavstile hinge,” märkas esimeses reas istunud toonane Eesti suursaadik Püha Tooli juures Tiit Matsulevitð.

Johannes Paulus tegi seejärel külaskäigu president Lennart Merile Kadriorus, mis algas lühikese protokollilise kohtumisega pika laua taga. Siis suundusid peaminister Laar, valitsuse liikmed, kardinalid, piiskopid jt Kadrioru aeda veini ja suupisteid mekkima. Paavst aga paluti edasi siseruumidesse, kus ta kohtus Meri ja tema perekonnaga. Kadriorus oli ka paavstlik lõunalaud Vatikani saatkonna majas, kuhu olid kutsutud kõik eesti soost katoliku vaimulikud.

Paavsti ühepäevase külaskäigu kulminatsiooniks kujunes missa Raekoja platsil. Sinna pääsesid inimesed ainult kutsega. Platsile viivad tänavad olid turvameetmete tõttu suletud ning pääsu missale valvati hoolikalt. Johannes Paulus õnnistas Eestit eestikeelses jutluses. Tema eesti keel oli üllatavalt hea. Selgus, et see keelte peale väga andekas mees oli enne oma visiiti võtnud eesti keele tunde!

Missa lõpul pidas Johannes Paulus veel ühe kõne, “mida polnud kavas” – nagu seda väljendas vaimulik Vello Salo. Ta rääkis rahvaste õigustest, sellest, et uues Euroopas suured rahvad ei tohiks enam väiksemaid rõhuda. Pressile juba ette jagatud paavsti sõnavõtu tekstis kõik see puudus.

Kui missa lõppes, hakkas juba hämarduma. Paavst sõidutati Raekoja platsilt otse lennujaama. Enne lennukisse astumist kirikupea õnnistas veel kord Eestit ja lehvitas hüvastijätuks. Lennuk hakkas aeglaselt liikuma. Müra oli suur ja vibratsioon nii tugev, et lennujaama aknad ei pidanud vastu ja purunesid. Üks akendele liiga lähedal seisnud lennujaama töötaja sai klaasikildudest vigastada ja vajas arstiabi. Õnnetust märgati ka lennukil. Veel enne kui Tema Pühaduse lennuk õhku tõusis, saabus sellelt paavsti sõnum, milles ta soovis vigastatule kiiret paranemist. Siis tõusis lennuk pilvedesse ning viis Johannes Paulus II Maarjamaalt tagasi Vatikani.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.