Pidalitõbi võib pärineda Aafrikast või Lähis-Idast
13.05.2005 14:08PM Online
Leepra ehk pidalitõbi arvatakse üldiselt pärinevat Indiast, ent grupp teadlasi väidab, et haiguse sünnimaad tuleb tegelikult otsida Aafrikast või Lähis-Idast, vahendab Reuters teadusajakirja Science artiklit.
«Haigus näib pärinevat Ida-Aafrikast või Lähis-Idast ja see toimetati laia maailma inimrännete teel,» kirjutavad uurijad Science’i tänases numbris.
Ajaloolased on seni arvanud, et leepra on pärit Indiast ning see jõudis Euroopasse India retkelt naasnud Aleksander Suure sõduritega.
Kreekast levis tõbi seniste arusaamade kohaselt kogu Vahemere piirkonda ning Ida Euroopasse arvati see olevat toimetatud roomlaste poolt.
Värske uuring näib aga selle laia toetuse pälvinud teooria ümber lükkavat.
Leeprat põhjustava bakteri põhjalik analüüs viitab sellele, et koloniaalajastu maadeavastajad ning orjakaupmehed levitasid haigust Aafrika piires ning Ameerika mandrile alles suhteliselt hiljuti.
«Eurooplased või põhjaaafriklased toimetasid pidalitõve Lääne-Aafrikasse ning Ameerikasse vaid kuni 500 aastat tagasi,» kinnitavad uurijad.
Leeprat tekitavat bakterit Mycobacterium leprae on väga keeruline uurida, kuna see paljuneb laboritingimustes üsna kehvasti.
See kasvab ja levib aeglaselt ka inimorganismis, mistõttu haigustekitaja põhjalikud uuringud muutusid võimalikuks alles pärast seda, kui avastati, et nakkusele on väga vastuvõtlikud vöölased ning neid saab kasutada suure koguse bakteri kasvatamiseks.
Prantsusmaa, USA, Brasiilia, Venezuela ja Madagaskari uurijad võrdlesid maailma erinevatest piirkondadest pärineva Mycobacterium leprae seitsme tüve geneetilist koodi.
Teadlased avastasid väga vähe geneetilisi erinevusi, mis on sedavõrd vana ja laialt levinud organismi puhul haruldane.
Ent nende väheste geneetiliste variatsioonide uurimine võimaldas siduda maailma ühes nurgas leiduva bakteri teisal levinud haigustekitajaga.
Uurijate kinnitusel meenutab enamikku Ameerika haigestumisjuhtumeid põhjustav bakteri tüvi enim Euroopa ning Põhja-Aafrika viirustüve.
Pidalitõbi ei ole maailmast sugugi kadunud. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil registreeriti 2002. aastal enam kui 760.000 uut haigestumisjuhtumit.
90 protsenti neist leidis aset Brasiilias, Madagaskaril, Mosambiigis, Tansaanias ja Nepalis.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: pidalitõbi
Pidalitõbi võib pärineda Aafrikast või Lähis-Idast
Leepra ehk pidalitõbi arvatakse üldiselt pärinevat Indiast, ent grupp teadlasi väidab, et haiguse sünnimaad tuleb tegelikult otsida Aafrikast või Lähis-Idast, vahendab Reuters teadusajakirja Science artiklit.
13.05.2005 14:08PM Online
«Haigus näib pärinevat Ida-Aafrikast või Lähis-Idast ja see toimetati laia maailma inimrännete teel,» kirjutavad uurijad Science’i tänases numbris.
Ajaloolased on seni arvanud, et leepra on pärit Indiast ning see jõudis Euroopasse India retkelt naasnud Aleksander Suure sõduritega.
Kreekast levis tõbi seniste arusaamade kohaselt kogu Vahemere piirkonda ning Ida Euroopasse arvati see olevat toimetatud roomlaste poolt.
Värske uuring näib aga selle laia toetuse pälvinud teooria ümber lükkavat.
Leeprat põhjustava bakteri põhjalik analüüs viitab sellele, et koloniaalajastu maadeavastajad ning orjakaupmehed levitasid haigust Aafrika piires ning Ameerika mandrile alles suhteliselt hiljuti.
«Eurooplased või põhjaaafriklased toimetasid pidalitõve Lääne-Aafrikasse ning Ameerikasse vaid kuni 500 aastat tagasi,» kinnitavad uurijad.
Leeprat tekitavat bakterit Mycobacterium leprae on väga keeruline uurida, kuna see paljuneb laboritingimustes üsna kehvasti.
See kasvab ja levib aeglaselt ka inimorganismis, mistõttu haigustekitaja põhjalikud uuringud muutusid võimalikuks alles pärast seda, kui avastati, et nakkusele on väga vastuvõtlikud vöölased ning neid saab kasutada suure koguse bakteri kasvatamiseks.
Prantsusmaa, USA, Brasiilia, Venezuela ja Madagaskari uurijad võrdlesid maailma erinevatest piirkondadest pärineva Mycobacterium leprae seitsme tüve geneetilist koodi.
Teadlased avastasid väga vähe geneetilisi erinevusi, mis on sedavõrd vana ja laialt levinud organismi puhul haruldane.
Ent nende väheste geneetiliste variatsioonide uurimine võimaldas siduda maailma ühes nurgas leiduva bakteri teisal levinud haigustekitajaga.
Uurijate kinnitusel meenutab enamikku Ameerika haigestumisjuhtumeid põhjustav bakteri tüvi enim Euroopa ning Põhja-Aafrika viirustüve.
Pidalitõbi ei ole maailmast sugugi kadunud. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil registreeriti 2002. aastal enam kui 760.000 uut haigestumisjuhtumit.
90 protsenti neist leidis aset Brasiilias, Madagaskaril, Mosambiigis, Tansaanias ja Nepalis.