Avameelselt Mikk Mikiverist

                                                        http://www.sloleht.ee/fotod/2006/08/25/x-mikiver.jpg” rel=lightbox>

Jaanus Kulli

Arno Saar

Näitlejast ja lavastajast, ent ka poliitikust, ennekõike aga vastuolulisest ja paraku juba haigest Mikk Mikiverist jutustav film esilinastub kinos Sõprus 1. septembril. Laiem publik näeb linalugu Eesti Televisioonis 4. septembril, Mikk Mikiveri sünniaastapäeval.

Muu hulgas jõuab filmis vaataja ette hulk kaadreid, mida laiem vaatajaskond pole kunagi näinud. Näiteks saame osa Mikk Mikiveri ja Ada Lundveri abielu registreerimisest Pärnu maantee perekonnaseisubüroos Draamateatri vastas, kus keskseks külaliseks oli Georg Ots. Samuti näeme dokumentaalkaadreid Mikiveri lavakoolitöödest ja tema jutuajamistest lähedastega.

Mikiverist pajatavad Guido Kangur, Ervin Õunapuu, õde Mai Mikiver, abikaasa Carmen Mikiver, Jaak Allik, Eri Klas jpt. Kokku on filmis 20 intervjuud.

«Me mõlemad Helviga elasime koos selle materjaliga poolteist aastat, oleme selle materjaliga kokku kasvanud ja olen päris veendunud, et me ei teinud Mikule haiget. Arvan, et ta oleks päri sellega, mis ekraanile jõudnud,» ütles Rein Raamat, kelle abikaasa Helvi Raamat on filmi üks produtsent.

Rein Raamatu sõnul ongi filmi teljeks paraku juba haige Miku intervjuu, kus siis paralleelselt tema avaldustega jooksevad sõprade arvamused temast kui inimest, kui loojast.

«Ei tahtnud kindlasti teha filmi, kus lineaarselt oleks antud edasi Miku elu ja looming, vaid püüdsime ehitada filmi üles kontrastide printsiibil… Et see saaks sama kontrastne, nagu oli ka ta elu,» selgitas Rein Raamat oma töö põhimõtteid.

Materjali kolmeks Mikiveri filmiks

Paariaastasel ettevalmistusajal võeti üles paarkümmend intervjuud Miki­veri lähedaste, sõprade, tuttavate ja kolleegidega. Raamatu sõnul on kõikidest intervjuudest jõudnud filmi paraku vaid murdosa, sest filmimaailmas kehtivad tõsielufilmi pikkuse kohta karmid reeglid.

Režissöör Peeter Brambati arvamust mööda oli valiku tegemine väga keeruline. «Kindlasti saaks sellest materjalist kolm-neli Mikiveri filmi,» ütles ta. «Meil oli aluseks Jaan Kruusvalli käsikiri ning sisulised valikud tegime ikka selle põhjal. See õigustas ennast, sest nii meeletu materjali hulk ja samas ka Miku enda hõlmamatud tegemised nõudsid teatud kompromisse ja otsuseid. Me ei saanud liiga laiali valguda ja samas me ei tahtnud ka enda nägemust peale suruda.

Tahtsime teha filmi ennekõike läbi Miku. Nii ei hakanud me lavastama erilisi olukordi, vaid püüdsime lähtuda ennekõike autentsetest originaalmaterjalidest, mida saime tänu sellele, et inimesed usaldasid Reinu ning andsid kasutada oma intiimseid koduarhiive. See on üks selle filmi õnnestumise võti, sest seal on materjali, mida veel kunagi pole laiade hulkade ette toodud,» leidis Peeter Brambat.

«Preili Julie» asemel matused

Paraku jäi filmist välja ka materjal, mis oli esialgu kindlalt sisse planeeritud, kuid osutus Mikk Mikiveri lahkumise järel mõttetuks. «Mina isiklikult arvasin, et ta saab ikka terveks ja teeb ära Strindbergi «Preili Julie», mida ta Palmse mõisa pargis nii väga lavastada tahtis,» ütles filmi stsenarist Jaan Kruusvall. «Selle, kuidas Mikk sellest pikalt ja põhjalikult räägib, võttis Rein üles, aga nüüd paraku jäi see kasutamata. Ei jõudnud Mikk sinnamaani. Siis tuli kontseptsiooni muuta ning selle asemel on nüüd Mikiveri äraminek ja matused.»

«Mikk»

Käsikiri: Jaan Kruusvall,

Režissöörid: Rein Raamat ja Peeter Brambat

Operaatorid: Arvo Vilu, Mait Mäekivi ja Rein Raamat

Helioperaator: Jüri Vood

Montaaž: Kalle Käärik

Produtsendid: Helvi ja Rein Raamat