Palmse küla mainitakse esmakordselt 1287. aastal, millal ta kuulus Tallinna naistsistertslaste kloostrile.
Mõisa kohta on esimesed kirjalikud andmed 1510. aastast. Siis vahetas abtiss Elisabeth Brink mõisa kloostrile lähemal asuva Nabala mõisa vastu.
1673 läks mõis major Gustav Christian von der Pahleni valdusse, kelle järglased elasid siin kuni mõisa võõrandamiseni 1923. aastal.
Palmse Pahlenite suguvõsast võrsus mitmeid väljapaistvaid isikuid. Peter Ludwig von der Pahlen (1745-1826) oli esimene Vene kindralkuberner Kuramaal. Osavõtu pärast tsaar Paul I tapmisest 1801. aastal saadeti ta asumisele. Tema portree on välja pandud Ermitaazhis 1812. aasta Isamaasõja galeriis.
Carl Magnus von der Pahlen (1799-1863) ülendati juba 34-aastaselt kindralmajoriks. Ta oli Eestimaa maanõunik, Tartu ülikooli kuraator, Balti kindralkuberner. Noorus- ja vanaduspäevad veetis Palmses, asutas 1823 Palmse mõisa kooli, mis oli ümbruskonnas üks esimesi.
Kammerhärra parun von der Pahlen (1820-1895) oli Eestimaa rüütelkonna peamees, Balti raudteeliini ehitaja ja Tallinn – Peterburi raudtee direktor.
18. sajandi keskel ehitati rangelt sümmeetriline barokkstiilis Palmse mõisahoone, mille lühikese peakorpuse ette kujundati kahe terrassina paraadtrepp. Hoones on säilinud meie päevini mitmed baroksed kahhelahjud. 19. sajandil laiendati mõisahoonet suure tiibhoonega.
Mõisahoone lähemas ümbruses oli rida teisi ehitisi: tall, viljaait, laut, ametimeeste elumaja, tisleri ja aedniku elumaja, saun, õlleköök, viinaköök, humalarehi, kolm viljarehte, veski, möldri elumaja; mitmed hooned on säilinud tänapäevani.
Üheaegselt mõisahoone ehitusega planeeriti ka looduslikus stiilis grandioosne park, mis kujunes terve Baltikumi üheks kaunimaks. kaheksateistkümne hektari suurusel maa-alal olid ära kasutatud kõik kõrgendikud, looduslikud veelangused, rändrahnud, millele lisandusid kunstlikud paisud, kaskaad, tiigid, mitmesugused paviljonid.
Pargiga liitusid kolmes suunas kilomeetritepikkused alleed. Korrastatud pargiteede kogupikkus ulatus kolmekümne kuue verstani.
Mõisahoone koos pargiga kuulub kaitse alla.
Helmut Joonuks. Võsu. Eesti Raamat. Tln. 1975 järgi Avo Blankin
xxx
Palmse mõisast lisaks http://www.svm.ee/objektid.php?l=1&;c=1
xxx
Palmsesse saamise transpordivalik on kesine – liinibusse käib väga harva ja sellel juhulgi on see ümberistumisega.
Tallinnast Viitnale tuleb busse väga tihti. Viitnalt Palmsesse käib buss 4 korda nädalas (esmaspäev, kolmapäev, reede ja pühapäev kell 12.50 ning Palmsest tagasi Viitnale samadel päevadel kell 14.00)- buss tuleb Rakverest.
Liinibuss Palmse-külastajat aga ei soosi – tunnike imetlust on ilmselt ebapiisav… Kui, siis öömajale jääda. See võimalus on olemas.
Võiks kaaluda ka rongi & jalgratta-matka näiteks Kadrinast (või Tapalt).
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Palmse mõis
Palmse küla mainitakse esmakordselt 1287. aastal, millal ta kuulus Tallinna naistsistertslaste kloostrile.
Mõisa kohta on esimesed kirjalikud andmed 1510. aastast. Siis vahetas abtiss Elisabeth Brink mõisa kloostrile lähemal asuva Nabala mõisa vastu.
1673 läks mõis major Gustav Christian von der Pahleni valdusse, kelle järglased elasid siin kuni mõisa võõrandamiseni 1923. aastal.
Palmse Pahlenite suguvõsast võrsus mitmeid väljapaistvaid isikuid. Peter Ludwig von der Pahlen (1745-1826) oli esimene Vene kindralkuberner Kuramaal. Osavõtu pärast tsaar Paul I tapmisest 1801. aastal saadeti ta asumisele. Tema portree on välja pandud Ermitaazhis 1812. aasta Isamaasõja galeriis.
Carl Magnus von der Pahlen (1799-1863) ülendati juba 34-aastaselt kindralmajoriks. Ta oli Eestimaa maanõunik, Tartu ülikooli kuraator, Balti kindralkuberner. Noorus- ja vanaduspäevad veetis Palmses, asutas 1823 Palmse mõisa kooli, mis oli ümbruskonnas üks esimesi.
Kammerhärra parun von der Pahlen (1820-1895) oli Eestimaa rüütelkonna peamees, Balti raudteeliini ehitaja ja Tallinn – Peterburi raudtee direktor.
18. sajandi keskel ehitati rangelt sümmeetriline barokkstiilis Palmse mõisahoone, mille lühikese peakorpuse ette kujundati kahe terrassina paraadtrepp. Hoones on säilinud meie päevini mitmed baroksed kahhelahjud. 19. sajandil laiendati mõisahoonet suure tiibhoonega.
Mõisahoone lähemas ümbruses oli rida teisi ehitisi: tall, viljaait, laut, ametimeeste elumaja, tisleri ja aedniku elumaja, saun, õlleköök, viinaköök, humalarehi, kolm viljarehte, veski, möldri elumaja; mitmed hooned on säilinud tänapäevani.
Üheaegselt mõisahoone ehitusega planeeriti ka looduslikus stiilis grandioosne park, mis kujunes terve Baltikumi üheks kaunimaks. kaheksateistkümne hektari suurusel maa-alal olid ära kasutatud kõik kõrgendikud, looduslikud veelangused, rändrahnud, millele lisandusid kunstlikud paisud, kaskaad, tiigid, mitmesugused paviljonid.
Pargiga liitusid kolmes suunas kilomeetritepikkused alleed. Korrastatud pargiteede kogupikkus ulatus kolmekümne kuue verstani.
Mõisahoone koos pargiga kuulub kaitse alla.
Helmut Joonuks. Võsu. Eesti Raamat. Tln. 1975 järgi Avo Blankin
xxx
Palmse mõisast lisaks http://www.svm.ee/objektid.php?l=1&;c=1
xxx
Palmsesse saamise transpordivalik on kesine – liinibusse käib väga harva ja sellel juhulgi on see ümberistumisega.
Tallinnast Viitnale tuleb busse väga tihti. Viitnalt Palmsesse käib buss 4 korda nädalas (esmaspäev, kolmapäev, reede ja pühapäev kell 12.50 ning Palmsest tagasi Viitnale samadel päevadel kell 14.00)- buss tuleb Rakverest.
Liinibuss Palmse-külastajat aga ei soosi – tunnike imetlust on ilmselt ebapiisav… Kui, siis öömajale jääda. See võimalus on olemas.
Võiks kaaluda ka rongi & jalgratta-matka näiteks Kadrinast (või Tapalt).