Eesti soost teadlane tõsteti maailma saja mõjukaima inimese sekka
07.05.2007 08:59
Ajakirja Time koostatud maailma mõjukaimate inimeste tänavuses esisajas figureerib tunnustatud poliitikute, 
mõtlejate ja meelelahutajate kõrval ka eesti soost teadlane, evolutsioonigeneetik Svante Pääbo.
«Isegi nüüd, kus möödunud on 148 aastat, vaidlevad paljud inimesed endiselt, kas Charles Darwini inimevolutsiooniteooria on õige,» ütles Svante Pääbo portreeartiklis J. Craig Venter, edastas SL Õhtulehe reporter Triin Tael.
«Svante Pääbo on teinud midagi enamat kui vaielnud. Ta on juhatanud üht suurimat pingutust nõudvamat tööd, mida eales on inim- ja mitteinimprimaatide DNAga üritatud teha, ning tulnud 2006. aastal lagedale tähelepanuväärse teatega, et ta on dekodeerinud neandertallaste jäänustest DNA fragmente. Seda tehes asendab Pääbo oletused teadusliku faktiga,» lisas ta.
Svante Pääbo (sündinud 1952 Stockholmis) tähelend teadusmaailmas algas 1980-ndate keskel.
1985 suutis ta eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. 1990-ndatel leidis Pääbo, et šimpansi ja inimese genoomil on vaid 1,2% suurune vahe. 1997. aastast on ta olnud Leipzigis asuva Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juht.
Mullu üllatas Pääbo uurimisrühm teadusmaailma edusammudega neandertallaste uurimisel ning pääses detsembris maineka ajakirja Science edetabelisse kui eelmise aasta kümne tähtsama teadusliku läbimurde autoreid.
Toimetas Martin Šmutov, PM online
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Pääbo, Svante – evolutsioonigeneetik
Eesti soost teadlane tõsteti maailma saja mõjukaima inimese sekka
07.05.2007 08:59
Ajakirja Time koostatud maailma mõjukaimate inimeste tänavuses esisajas figureerib tunnustatud poliitikute,
mõtlejate ja meelelahutajate kõrval ka eesti soost teadlane, evolutsioonigeneetik Svante Pääbo.
«Isegi nüüd, kus möödunud on 148 aastat, vaidlevad paljud inimesed endiselt, kas Charles Darwini inimevolutsiooniteooria on õige,» ütles Svante Pääbo portreeartiklis J. Craig Venter, edastas SL Õhtulehe reporter Triin Tael.
«Svante Pääbo on teinud midagi enamat kui vaielnud. Ta on juhatanud üht suurimat pingutust nõudvamat tööd, mida eales on inim- ja mitteinimprimaatide DNAga üritatud teha, ning tulnud 2006. aastal lagedale tähelepanuväärse teatega, et ta on dekodeerinud neandertallaste jäänustest DNA fragmente. Seda tehes asendab Pääbo oletused teadusliku faktiga,» lisas ta.
Svante Pääbo (sündinud 1952 Stockholmis) tähelend teadusmaailmas algas 1980-ndate keskel.
1985 suutis ta eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. 1990-ndatel leidis Pääbo, et šimpansi ja inimese genoomil on vaid 1,2% suurune vahe. 1997. aastast on ta olnud Leipzigis asuva Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juht.
Mullu üllatas Pääbo uurimisrühm teadusmaailma edusammudega neandertallaste uurimisel ning pääses detsembris maineka ajakirja Science edetabelisse kui eelmise aasta kümne tähtsama teadusliku läbimurde autoreid.
Toimetas Martin Šmutov, PM online