VE: Kamari hüdroelektrijaam

Kopp päästab elektrijaama (1)
28.05.2007 00:01Martin Pau, Tartu Postimees

Kamari paisjärve korrastustööde tõttu on voolanud Põltsamaa jões aastaga tühja enam kui miljoni krooni eest elektrienergiat ning edasi on lükkunud teise elektrigeneraatori ost Kamari hüdroelektrijaama.

 
Läinud nädalal lammutas Skanska EMV ekskavaator Kamari paisjärve ääres vana silda.
Foto: Margus Ansu

Kamari elektrijaama omaniku Leo Kohvi sõnul on 200-kilovatise võimsusega jaam suuteline tootma keskmiselt enam kui 80 000 krooni eest elektrit kuus, tippkuudel üle 100 000 krooni eest.

Rohkem kui aasta pole Kohvi firma Kamari Hüdro teeninud aga sentigi, sest paisud on avatud ja elektrijaama pealevoolukanal seisab kuiv.

Saamata 800 000 krooni

Kamari hüdroelektrijaam hakkas esimest korda tööle 1956. aastal ning seisati 1971. aastal.

Leo Kohv taaskäivitas jaama pärast 28-aastast pausi 1999. aastal, võttes täiesti uue sisustuse ostmiseks kolm miljonit krooni pangalaenu. Kokku on Kohv jaama paigutanud üle viie miljoni, sh kaks miljonit krooni keskkonnainvesteeringute keskuse raha.

Läinud aasta sügisel, kui jaam oli mitu kuud sundpausi pidanud, nägi Kohv, et ei jõua enam laenu graafikujärgselt tagastada.

Halvima ärahoidmiseks soetas ta oma teisele firmale OÜ Mäeoru tuliuue inglise ekskavaatori ICB. Mullatöödega teenitud summadest maksabki ta juba mitu kuud pangavõlga.

«Juriidiliselt näeb see välja nii, et Mäeoru annab Kamari Hüdrole laenu,» selgitas Kohv. «Maksan praegu elektrijaamale kõvasti peale. Jutt on mõnekümnest tuhandest kroonist iga kuu. Saamata jäänud puhastulu võib olla umbes 800 000 krooni.»

Leo Kohv ei seadnud kahtluse alla, kumb on üldsusele olulisem: kas tema elektrijaam või korrastatud järv, kuhu on plaanis rajada turiste meelitav veesuusakeskus. Kuid ta ei taha hästi mõista, miks ei lubatud tal teha elektrit umbes viie kuu jooksul oktoobri keskpaigast märtsi keskpaigani, kui järvel mingeid töid ei tehtud.

«Talv tuli hilja, vett oleks elektrijaamale küllaga jätkunud,» meenutas Kohv.

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et Kamari järv peaks endisele tasemele tõusma 30. septembriks.

Umbes aasta ja neli kuud vältav seisak ei saa elektrijaama omanikku rõõmustada, kuid olukorraga tuleb lihtsalt leppida, arvas Tõnson.

Solgutada ei lubata

Vallavanema sõnul olnuks vee ülespaisutamine hilissügiseks ja talveks põhimõtteliselt mõeldav, kui seda ei välistaks paisjärve korrastamiseks antud vee erikasutuse luba Jõgevamaa keskkonnateenistuselt. Tõnsoni kinnitusel oli teenistus ses asjas jäik.

«Vee-elustiku seisukohalt on kahtlemata parem stabiilsus, see tähendab et vett solgutataks järves minimaalselt,» arutles Tõnson. «Teine teema on see, et kuna paisjärve kaldad polnud talvel veel kindlustatud, võinuks vee uus allalaskmine kevadel tõmmata muda taas järve.»

Läinud nädalal töötasid Kamari järve põhjas firma Vändra MP veoautod ja ekskavaator, Skanska EMV lammutas maanteeameti tellimusel vanu paise ja sildu.

Maanteeametil on Tõnsoni sõnul üksi teha kolm silda, kaks regulaatorit ja ports truupe.

Põltsamaa vallaga kahasse tehakse korda kõige alumine, kunagise veski juures asuv sild ja regulaator.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.