Tere,
toimus selline huvitav üritus, kindlasti saab sellest traditsioon, meelsasti arendaks seda ning siin siis kogu ettevõtmine.
Avaldan ka selle järve mõned talipüügi nõksud, nimelt kui näiteks Loosalu ahvenale meeldib aeglaselt kirptirku üles – alla liigutada, siis Uljastes annab märkimisväärse efekti kiire kirptirgu värinaga tõstmine põhjast kuni kahe meetri kõrgusele, seal on puhas vesi ja ahven tuleb üsna kõrgele järele. Üldiselt Uljaste ahven mökutamist ei salli ja ootab tegijaid vastaseid. Triipe aga selle järves jätkub. Sellel suvel käisin nende elu maskiga vaatamas, oli teisi mingi viiekümnene parv koos ja äkitselt ilmus välja suur must kaan. Ahvenad läksid nii pöördesse, et kiskusid kaani tükkideks ja otsas ta oligi…
Peale võistlust:
Lõppenud siis ongi sel pühapäeval (so 13.01) Uljaste järvejääl kalapüügi suurvõistlus, kust ei puudunud ka Rakvere volikogu liikmed. Kokku võistlejaid kogunes üle 180-ne, kellele lisandus sadakond uudistajat.
Ilmataat pärssis viimase võimaluseni ürituse läbiviimist, küll sulatas ja hööveldas meeletu kiirusega jääpaksust, puistas vihma kaela ning tuul tahtis vägisi lendu viia, peale selle oli jääle kogunenud hulk vett ning oli kohutavalt libe. Kalamehi aga see ei kõigutanud, nad on missioonitundega inimesed, ei tohi alustatud pooleli jätta ja nii nad seal istusid neli tundi ja trotsisid üleelamusi. Asi oli seda väärt, ilus loodus, värske õhk ja mis peamine – mõni sai ahvena kätte, mõni isegi kaks ja tugevamad pistsid kotti ikka mitu tosinat.
Korraldajana on Rakvere Spordikeskus ja Sonda Vallavalitsus väga tänulikud osavõtjatele ning soovime edu kuni järgmise võistluseni – “Uljaste Suvetriibu 2008“, millega täpsemalt tegu, sellest juba hiljem.
Võitjatest siis rohkem suutis välja püüda Marko Abram – 110 ahvenat ning suurima ahvena püüdis Meelis Viikman – 160 grammi. Nagu ikka, lasid kalamehed suurema osa püütud kalakestest järve tagasi ujuma, kes ka kohe meid uuesti ootama jäid.
Turvalisuse kohalt oli ka viimane aeg võistlus läbi viia ning tuletan meelde, et selliste soojade ilmade jätkudes, ei soovitaks ilma julgestuseta kalastama jääle minna!
Kala kotti!
Allan Jaakus
…
Siin siis tulemused kirjas:
Mehed, rohkem triibusid:
1.Marko Abram-110
2.Aivar Kõmmits-98
3.Aivar Karpson-76
4.Enno Toomla-65
5.Marko Kinusaar-64
6.Meelis Viikman-45
7.Aleksei Rubljov-45
8.Sven Michelson-45
9.Arvo Sõrm-43
10.Mati Banhard-37
11.Rauno Tomson-25
12.Jaak Visnapuu-23
13.Roland Rink-19
14.Ahto Liviste-13
15.Juhan Lindre-12
16.Denis Zigadla-10
17.Oliver Sasmil (bad fish)-8
18.Ain Lindre-7
19.Raul Rattus-6
20.Aare Punga-5
21.Lambur Ruuben-5
22.Andero Joorits-4
23.Jaak Jõgioja-4
24.Allan Siil-3
25.Indrek Sulla-3
26.Kalev Ots-3
27.Tarmo Kürsa-2
28.Kaspar Mooses-2
29.Urmo Bersin-1
30.Heiki Ruberg-1
31.Siim Juhkov-1
Suurim triibu:
1.Meelis Viikman-160g
2.Roland Rink-134g
3.Rauno Tomson-126g
4.Sven Michelson-124g
5.Marko Liukonen-124g
6.Aleksei Rubljov-102g
7.Topka-76g
8.Andero Joorits-74g
9.Raul Rattus-64g
Naised:
1.Liina Juhkov- 4tk, suurim-70g
2.Elm õie-1
Eraldi toon välja Topka total kaalu – 136 g.:)
…
“ULJASTE TRIIBU 2008”-muljed
Ütleks, et positiivsed. Uljaste järv ja oos omaette vaatamisväärsus.
Pealekauba sai hulga mõnusaid kalamehi/naisi näha, värske õhu käes tiba vihma ja tuult trotsida. Meie pundi pääle seekord uhaa materjali kokku es saagi, a tühja sest. Padruuga päris üllatunud oli, et kalamehed sellised optimismi ja särtsu täis rahvas. Tänud ja jõudu edaspidiseks
korraldajatele ja ehk näeme veel.
Tänud Valgamaalt!
…. mis seal siis ikka, kena rahvaüritus oli, kus päris palju tuttavat
rahvast sai nähtud…..
Kahju et ilm selline oli, oleks ikka -5 olnud ja lumi jääpeal, siis oleks ka
ehk klalasaagid kenamad olnud.
ja nagu sa <Rakvere> lubasid, siis suvel saab jälle mõõtu võtta ! ?
ps. tnx korraldaja(te)le !
Tegelt oli ikka üks suur ja super üritrus!
Rahvast oli palju ja kõik tegelesid püügiga asjalikult. Kuigi endal jäi
teleka jaotamise juures asi nutusex siis minu nähes tõmmati päris
ohtralt kalu välja ja usun et need mehed kes olid lõpuni välja olid ka selle konkursi täisväärtuslikud osalejad. Edu kõigile ja olgem sünergine seltskond.
XXX
Talikalapüügi võistlus „Uljaste Triibu 2008“, 13.01.2008, pühapäeval kell 10.00.
Talikalapüük on meeli erutav!
Ahven on huvitav kala.
Kui mujal maailmas meie laiuskraadidel on talikalastus vägagi levinud, siis meie maakonna rahvas elab kui vutlaris, ega oska endale avada seda mitmekesist maailma meie ümber. Miks mitte teha selle põneva meelelahutusega algust just nüüd ning selle väljundiks olekski eeloleval pühapäeval korraldatav kalapüügi võistlus – „Uljaste Triibu 2008“?!
Ah, et miks just Triibu, sellepärast, et on olemas selline põnev asjapulk või kala, nagu seda on ahven. Kuna aga ahvenal üle selja jooksevad triibud, siis rahvapärasem hellitusnimi olekski triibu. Samas ahven on maitsev kala ja ka tark. Viimase õnge otsa meelitamine nõuab kalamehelt (tegelikult on kõik asjaarmastajad, olgu siis mehed või naised – kõik kalamehed) tugevat närvi, kannatlikkust ja kindlasti kavalust. Kõigi nende kolme omaduse summa korrutada ajaga annab aga kogemuse. Kogemus on nagu jalgrattasõit, oled kord juba omandanud, elad sellega kogu elu. Kalapüügi kogemus aga on kahtlemata üks huvitavamaid ja meeli köitvamaid üleelamisi, see on nagu sport – tekitab adrenaliini ning annab rahuloleva tunde saavutatust. Kui siia lisada veel juurde pingelang, ilus loodus, värske õhk ja liikumine, siis saaksimegi kokku ühe tervislikke eluviise hõlmava tegevuse.
Ahven on Eestis levinum siseveekogude kala, ta suudab isegi väga happelistes soolaugastes elada. Sellises keskkonnas muutuvad nad süsimustadeks kuraditeks ning triipe seljal on praktiliselt võimatu eristada, kuid liha seevastu on helevalge ja väga maitsev.
Ahven pannil.
Eemaldada 100-300 grammistel ahvenatel pea ja sisikond, soomused võivad jääda ning lisada kergelt soola ja kõhtu peita tükike võid. Pannile rändavad viimased kõhud ülesse poole nii umbes 6-8 tükki ja kinnise kaane all võimalikult madalal temperatuuril küpsetada omas mahlas 50 minutit, tuleb jälgida, et minimaalne praadimise protsess ikka toimuks. Selle tulemusena peaks jääma ahvena liha väga mahlaseks ning eralduma kergelt luudelt. Kuna ahvenal on suhteliselt vähe luid, siis on võimalik üsna väikeseid isendeid luuvabalt süüa. Tavaliselt õnnestub see kahvliga suurepäraselt, tuleb ainult peale küpsetamist kõht sabani laiali lükata ning sama saab ka küljeluudega teha. Nüüd kahvliküljega kergelt kahele poole liigutades haarate kogu maitsva sisu kahvlile ja edasi loomilikult suhu – oi kui maitsev!
Tark ahven.
See kala on juba loodud röövkalaks, kes sööb praktiliselt kõike mis liigub, seega kogemustega kalamees järgib sama põhimõtet – tuleb ületada barjäär huvitatuse ja apaatsuse vahel. Röövkala võib olla pilgeni end täis söönud, kuid kui kohtab atraktiivselt serveeritud just haiglaselt liikuvat saaki, ei ütle ta kunagi täiendavast magustiodust ära. Seevastu vastupidiselt lepiskala võib tundide viisi mingisugust rohelist adru endale sisse vedada sellise järjekindlusega, nagu oleks ta võlgu oma esiisadele.
Siit siis väike nõuanne ahvena püüdjatele: liigutage vahetpidamata sööta ja katsuge ta tema nina eest ära tõmmata. Ahven on uskumatult kiire ja täpse haaramisega ning jõuab söödale tahtmise korral väga kiiresti järele.
Vahel paneb mind imestama ahvena kavalus kasutada ära inimest oma toidu otsingutel. Seda saate ise vajadusel katsetada. Suvel liivase põhjaga ja selge läbipaistvusega rinnuni vees olles jääge seisma ning trampige jalgu vastu põhja. Viimasest tegevusest lähtudes ajate üles ilmatuma liivasodi ning loomulikult arvate, et ka kalad hirmutasite ära, aga oh ei, just vastupidi. Peagi, kui vesi on selginenud, avastate, et põhja peal istuvad kümned ahvenad ning ootavad ja ei karda mitte midagi. Aga miks nad peaksidki kartma, teie ise ju annate neile süüa, nimelt trampimisega lööte koos liivaga ülesse tuhandeid liivas peituvaid ussikesi ning mida rohkem te tambite, seda lähemale nad tulevad. Siit ka seos, miks ahvenad kolkimist ja tuuraga toksimist ei karda, seevastu lepiskalad ujuvad kiiresti eemale.
Tihti luusivad ujulate vahetus läheduses tuhanded ahvenad, kuid ujujatele jäävad nad märkamatuks, küll aga imestab samas sillal püüdev kalamees oma saagi rohkuse üle.
Lähme ahvenat püüdma!
Nüüd on siis võimalus seda kõike ise oma silmaga ja käega kogeda, nimelt toimub Rakvere Spordikeskuse ja Sonda Vallavalitsuse toetusel 13-l jaanuaril 2008 kell 10.00 Uljaste järvejääl ahvenate püügivõistlus „Uljaste Triibu 2008“. Sellest etendusest võib ise võistlejana osa võtta ja võib ka muidu uudistama loodusesse tulla. Praeguste külmadega on üsna korraliku jääkatte tekitanud ning seda väike sula enam ei lõhu.
Peale selle on Sonda Vallavalitsus välja pannud peaauhinnaks uue televiisori, arvutitehnikat ning Rakvere Spordikeskuse poolt veel lugematult teisigi põnevaid auhindu. Siinkohal tänaksin Sonda vallavanemat Andrea Eichet, kes minu ideest kahe käega kinni haaras ning kes ka võistlustele isiklikult kohale lubas tulla ja kes teab, võib-olla proovib samuti ühe triibu kätte saada.
Võistluste reeglitest siis lähemalt:
Registreerimine algab tund enne võistlust Rakvere poolses ujulas (seal on maantee laiem ning parem parkimisvõimalus), võistlus ise algab kell 10.00 ja kestab neli tundi, lõppedes 14.00
Osavõtutasu ei ole, kuna autokütus on niigi kallis.
Püük toimub kindlas sektoris, kuid piisavalt suures, et võistlejatel oleks ruumi.
Püüda võib ühe õngega korraga ja kalad pannakse igale võistlejale märgistatud kotti.
Arvesse lähevad ainult ahvenad, ehk rahvakeeli triibud.
Võidab see, kes saab rohkem ahvenaid nelja tunni jooksul.
Eriauhind suurimale ahvenale.
Info: Allan Jaakus, tel. 5072182, 3278203
Talipüügi võistlustel on enamasti varustuses talipüügiõng vajadusel rulliga, jõhv/nöör, mille otsas kirptirk. Viimane koosneb tinasulamitest ja konksust ning söödastatakse enamasti sääsevastsega, samas ei ole soovitav lisada kirptirgule mittelooduslikke osasid v.a. tinaosa ise ja ka selle mõõdud ei tohiks ületata 15 mm, millele lisandub üks konks. Võib ka kasutada tina- konks eemal asetsevat versiooni, kuid ahvena püügil ei taha selline rakendus efektiivne olla.
Kuna vahel võtab ahven meelsamini sikutit/tirku, siis meie arvates on Uljaste Triibul mõlemate variantide võimalus lubatud, küll aga pole võimalus elussöödaga püügiks ning mitme vahendiga korraga.
Uljaste järvest lähemalt:
Järv on üsna läbipaistva veega ja sügav. Kunagi oli väga kalarikas, kuid paarkümmend aastat tagasi arvatavasti lõhkamistööde, raudtee vibratsiooni tagajärjel pääses tohutu hulk maagaasi põhjamudast välja, kirjeldati isegi kümne meetri kõrgust veesammast, mille tulemusena hukkus suurem osa kalastikust. Kuna ahven suudab elada üsna happelises keskkonnas, siis see oli peaaegu ainukene kalaliik, kes selle katastroofi üle elas. Viimasel ajal on ahven suureks paisunud, üllatuslikult istub suurem osa neist 3-4 meetri sügavusel. Olen selle üle pead murdnud, arvatavasti üheks põhjuseks talvel hea läbipaistvusega vesi.
Kohtume siis 13.01.2008 enne kella kümmet Uljaste järve ääres, kaasa võib võtta kogu pere, loodus on seal ilus ning väike ümberjärve matk ei tee samuti liiga, Allan Jaakus.
Lisaks sellele kutsume spordisõpru Rakvere Spordikeskuse korraldatavale sarja „Tund Tervisele“ esimesele etapile Palermo suusaradadel 27. jaanuaril algusega kell 17.
Uudised
Allan Jaakus: Uljaste triibu 2008
Tere,
toimus selline huvitav üritus, kindlasti saab sellest traditsioon, meelsasti arendaks seda ning siin siis kogu ettevõtmine.
Avaldan ka selle järve mõned talipüügi nõksud, nimelt kui näiteks Loosalu ahvenale meeldib aeglaselt kirptirku üles – alla liigutada, siis Uljastes annab märkimisväärse efekti kiire kirptirgu värinaga tõstmine põhjast kuni kahe meetri kõrgusele, seal on puhas vesi ja ahven tuleb üsna kõrgele järele. Üldiselt Uljaste ahven mökutamist ei salli ja ootab tegijaid vastaseid. Triipe aga selle järves jätkub. Sellel suvel käisin nende elu maskiga vaatamas, oli teisi mingi viiekümnene parv koos ja äkitselt ilmus välja suur must kaan. Ahvenad läksid nii pöördesse, et kiskusid kaani tükkideks ja otsas ta oligi…
Peale võistlust:
Lõppenud siis ongi sel pühapäeval (so 13.01) Uljaste järvejääl kalapüügi suurvõistlus, kust ei puudunud ka Rakvere volikogu liikmed. Kokku võistlejaid kogunes üle 180-ne, kellele lisandus sadakond uudistajat.
Ilmataat pärssis viimase võimaluseni ürituse läbiviimist, küll sulatas ja hööveldas meeletu kiirusega jääpaksust, puistas vihma kaela ning tuul tahtis vägisi lendu viia, peale selle oli jääle kogunenud hulk vett ning oli kohutavalt libe. Kalamehi aga see ei kõigutanud, nad on missioonitundega inimesed, ei tohi alustatud pooleli jätta ja nii nad seal istusid neli tundi ja trotsisid üleelamusi. Asi oli seda väärt, ilus loodus, värske õhk ja mis peamine – mõni sai ahvena kätte, mõni isegi kaks ja tugevamad pistsid kotti ikka mitu tosinat.
Korraldajana on Rakvere Spordikeskus ja Sonda Vallavalitsus väga tänulikud osavõtjatele ning soovime edu kuni järgmise võistluseni – “Uljaste Suvetriibu 2008“, millega täpsemalt tegu, sellest juba hiljem.
Võitjatest siis rohkem suutis välja püüda Marko Abram – 110 ahvenat ning suurima ahvena püüdis Meelis Viikman – 160 grammi. Nagu ikka, lasid kalamehed suurema osa püütud kalakestest järve tagasi ujuma, kes ka kohe meid uuesti ootama jäid.
Turvalisuse kohalt oli ka viimane aeg võistlus läbi viia ning tuletan meelde, et selliste soojade ilmade jätkudes, ei soovitaks ilma julgestuseta kalastama jääle minna!
Kala kotti!
Allan Jaakus
…
Siin siis tulemused kirjas:
Mehed, rohkem triibusid:
1.Marko Abram-110
2.Aivar Kõmmits-98
3.Aivar Karpson-76
4.Enno Toomla-65
5.Marko Kinusaar-64
6.Meelis Viikman-45
7.Aleksei Rubljov-45
8.Sven Michelson-45
9.Arvo Sõrm-43
10.Mati Banhard-37
11.Rauno Tomson-25
12.Jaak Visnapuu-23
13.Roland Rink-19
14.Ahto Liviste-13
15.Juhan Lindre-12
16.Denis Zigadla-10
17.Oliver Sasmil (bad fish)-8
18.Ain Lindre-7
19.Raul Rattus-6
20.Aare Punga-5
21.Lambur Ruuben-5
22.Andero Joorits-4
23.Jaak Jõgioja-4
24.Allan Siil-3
25.Indrek Sulla-3
26.Kalev Ots-3
27.Tarmo Kürsa-2
28.Kaspar Mooses-2
29.Urmo Bersin-1
30.Heiki Ruberg-1
31.Siim Juhkov-1
Suurim triibu:
1.Meelis Viikman-160g
2.Roland Rink-134g
3.Rauno Tomson-126g
4.Sven Michelson-124g
5.Marko Liukonen-124g
6.Aleksei Rubljov-102g
7.Topka-76g
8.Andero Joorits-74g
9.Raul Rattus-64g
Naised:
1.Liina Juhkov- 4tk, suurim-70g
2.Elm õie-1
Eraldi toon välja Topka total kaalu – 136 g.:)
…
“ULJASTE TRIIBU 2008”-muljed
Ütleks, et positiivsed. Uljaste järv ja oos omaette vaatamisväärsus.
Pealekauba sai hulga mõnusaid kalamehi/naisi näha, värske õhu käes tiba vihma ja tuult trotsida. Meie pundi pääle seekord uhaa materjali kokku es saagi, a tühja sest. Padruuga päris üllatunud oli, et kalamehed sellised optimismi ja särtsu täis rahvas. Tänud ja jõudu edaspidiseks
korraldajatele ja ehk näeme veel.
Tänud Valgamaalt!
…. mis seal siis ikka, kena rahvaüritus oli, kus päris palju tuttavat
rahvast sai nähtud…..
Kahju et ilm selline oli, oleks ikka -5 olnud ja lumi jääpeal, siis oleks ka
ehk klalasaagid kenamad olnud.
ja nagu sa <Rakvere> lubasid, siis suvel saab jälle mõõtu võtta ! ?
ps. tnx korraldaja(te)le !
Tegelt oli ikka üks suur ja super üritrus!
Rahvast oli palju ja kõik tegelesid püügiga asjalikult. Kuigi endal jäi
teleka jaotamise juures asi nutusex siis minu nähes tõmmati päris
ohtralt kalu välja ja usun et need mehed kes olid lõpuni välja olid ka selle konkursi täisväärtuslikud osalejad. Edu kõigile ja olgem sünergine seltskond.
XXX
Talikalapüügi võistlus „Uljaste Triibu 2008“, 13.01.2008, pühapäeval kell 10.00.
Talikalapüük on meeli erutav!
Ahven on huvitav kala.
Kui mujal maailmas meie laiuskraadidel on talikalastus vägagi levinud, siis meie maakonna rahvas elab kui vutlaris, ega oska endale avada seda mitmekesist maailma meie ümber. Miks mitte teha selle põneva meelelahutusega algust just nüüd ning selle väljundiks olekski eeloleval pühapäeval korraldatav kalapüügi võistlus – „Uljaste Triibu 2008“?!
Ah, et miks just Triibu, sellepärast, et on olemas selline põnev asjapulk või kala, nagu seda on ahven. Kuna aga ahvenal üle selja jooksevad triibud, siis rahvapärasem hellitusnimi olekski triibu. Samas ahven on maitsev kala ja ka tark. Viimase õnge otsa meelitamine nõuab kalamehelt (tegelikult on kõik asjaarmastajad, olgu siis mehed või naised – kõik kalamehed) tugevat närvi, kannatlikkust ja kindlasti kavalust. Kõigi nende kolme omaduse summa korrutada ajaga annab aga kogemuse. Kogemus on nagu jalgrattasõit, oled kord juba omandanud, elad sellega kogu elu. Kalapüügi kogemus aga on kahtlemata üks huvitavamaid ja meeli köitvamaid üleelamisi, see on nagu sport – tekitab adrenaliini ning annab rahuloleva tunde saavutatust. Kui siia lisada veel juurde pingelang, ilus loodus, värske õhk ja liikumine, siis saaksimegi kokku ühe tervislikke eluviise hõlmava tegevuse.
Ahven on Eestis levinum siseveekogude kala, ta suudab isegi väga happelistes soolaugastes elada. Sellises keskkonnas muutuvad nad süsimustadeks kuraditeks ning triipe seljal on praktiliselt võimatu eristada, kuid liha seevastu on helevalge ja väga maitsev.
Ahven pannil.
Eemaldada 100-300 grammistel ahvenatel pea ja sisikond, soomused võivad jääda ning lisada kergelt soola ja kõhtu peita tükike võid. Pannile rändavad viimased kõhud ülesse poole nii umbes 6-8 tükki ja kinnise kaane all võimalikult madalal temperatuuril küpsetada omas mahlas 50 minutit, tuleb jälgida, et minimaalne praadimise protsess ikka toimuks. Selle tulemusena peaks jääma ahvena liha väga mahlaseks ning eralduma kergelt luudelt. Kuna ahvenal on suhteliselt vähe luid, siis on võimalik üsna väikeseid isendeid luuvabalt süüa. Tavaliselt õnnestub see kahvliga suurepäraselt, tuleb ainult peale küpsetamist kõht sabani laiali lükata ning sama saab ka küljeluudega teha. Nüüd kahvliküljega kergelt kahele poole liigutades haarate kogu maitsva sisu kahvlile ja edasi loomilikult suhu – oi kui maitsev!
Tark ahven.
See kala on juba loodud röövkalaks, kes sööb praktiliselt kõike mis liigub, seega kogemustega kalamees järgib sama põhimõtet – tuleb ületada barjäär huvitatuse ja apaatsuse vahel. Röövkala võib olla pilgeni end täis söönud, kuid kui kohtab atraktiivselt serveeritud just haiglaselt liikuvat saaki, ei ütle ta kunagi täiendavast magustiodust ära. Seevastu vastupidiselt lepiskala võib tundide viisi mingisugust rohelist adru endale sisse vedada sellise järjekindlusega, nagu oleks ta võlgu oma esiisadele.
Siit siis väike nõuanne ahvena püüdjatele: liigutage vahetpidamata sööta ja katsuge ta tema nina eest ära tõmmata. Ahven on uskumatult kiire ja täpse haaramisega ning jõuab söödale tahtmise korral väga kiiresti järele.
Vahel paneb mind imestama ahvena kavalus kasutada ära inimest oma toidu otsingutel. Seda saate ise vajadusel katsetada. Suvel liivase põhjaga ja selge läbipaistvusega rinnuni vees olles jääge seisma ning trampige jalgu vastu põhja. Viimasest tegevusest lähtudes ajate üles ilmatuma liivasodi ning loomulikult arvate, et ka kalad hirmutasite ära, aga oh ei, just vastupidi. Peagi, kui vesi on selginenud, avastate, et põhja peal istuvad kümned ahvenad ning ootavad ja ei karda mitte midagi. Aga miks nad peaksidki kartma, teie ise ju annate neile süüa, nimelt trampimisega lööte koos liivaga ülesse tuhandeid liivas peituvaid ussikesi ning mida rohkem te tambite, seda lähemale nad tulevad. Siit ka seos, miks ahvenad kolkimist ja tuuraga toksimist ei karda, seevastu lepiskalad ujuvad kiiresti eemale.
Tihti luusivad ujulate vahetus läheduses tuhanded ahvenad, kuid ujujatele jäävad nad märkamatuks, küll aga imestab samas sillal püüdev kalamees oma saagi rohkuse üle.
Lähme ahvenat püüdma!
Nüüd on siis võimalus seda kõike ise oma silmaga ja käega kogeda, nimelt toimub Rakvere Spordikeskuse ja Sonda Vallavalitsuse toetusel 13-l jaanuaril 2008 kell 10.00 Uljaste järvejääl ahvenate püügivõistlus „Uljaste Triibu 2008“. Sellest etendusest võib ise võistlejana osa võtta ja võib ka muidu uudistama loodusesse tulla. Praeguste külmadega on üsna korraliku jääkatte tekitanud ning seda väike sula enam ei lõhu.
Peale selle on Sonda Vallavalitsus välja pannud peaauhinnaks uue televiisori, arvutitehnikat ning Rakvere Spordikeskuse poolt veel lugematult teisigi põnevaid auhindu. Siinkohal tänaksin Sonda vallavanemat Andrea Eichet, kes minu ideest kahe käega kinni haaras ning kes ka võistlustele isiklikult kohale lubas tulla ja kes teab, võib-olla proovib samuti ühe triibu kätte saada.
Võistluste reeglitest siis lähemalt:
Registreerimine algab tund enne võistlust Rakvere poolses ujulas (seal on maantee laiem ning parem parkimisvõimalus), võistlus ise algab kell 10.00 ja kestab neli tundi, lõppedes 14.00
Osavõtutasu ei ole, kuna autokütus on niigi kallis.
Püük toimub kindlas sektoris, kuid piisavalt suures, et võistlejatel oleks ruumi.
Püüda võib ühe õngega korraga ja kalad pannakse igale võistlejale märgistatud kotti.
Arvesse lähevad ainult ahvenad, ehk rahvakeeli triibud.
Võidab see, kes saab rohkem ahvenaid nelja tunni jooksul.
Eriauhind suurimale ahvenale.
Info: Allan Jaakus, tel. 5072182, 3278203
Talipüügi võistlustel on enamasti varustuses talipüügiõng vajadusel rulliga, jõhv/nöör, mille otsas kirptirk. Viimane koosneb tinasulamitest ja konksust ning söödastatakse enamasti sääsevastsega, samas ei ole soovitav lisada kirptirgule mittelooduslikke osasid v.a. tinaosa ise ja ka selle mõõdud ei tohiks ületata 15 mm, millele lisandub üks konks. Võib ka kasutada tina- konks eemal asetsevat versiooni, kuid ahvena püügil ei taha selline rakendus efektiivne olla.
Kuna vahel võtab ahven meelsamini sikutit/tirku, siis meie arvates on Uljaste Triibul mõlemate variantide võimalus lubatud, küll aga pole võimalus elussöödaga püügiks ning mitme vahendiga korraga.
Uljaste järvest lähemalt:
Järv on üsna läbipaistva veega ja sügav. Kunagi oli väga kalarikas, kuid paarkümmend aastat tagasi arvatavasti lõhkamistööde, raudtee vibratsiooni tagajärjel pääses tohutu hulk maagaasi põhjamudast välja, kirjeldati isegi kümne meetri kõrgust veesammast, mille tulemusena hukkus suurem osa kalastikust. Kuna ahven suudab elada üsna happelises keskkonnas, siis see oli peaaegu ainukene kalaliik, kes selle katastroofi üle elas. Viimasel ajal on ahven suureks paisunud, üllatuslikult istub suurem osa neist 3-4 meetri sügavusel. Olen selle üle pead murdnud, arvatavasti üheks põhjuseks talvel hea läbipaistvusega vesi.
Kohtume siis 13.01.2008 enne kella kümmet Uljaste järve ääres, kaasa võib võtta kogu pere, loodus on seal ilus ning väike ümberjärve matk ei tee samuti liiga, Allan Jaakus.
Lisaks sellele kutsume spordisõpru Rakvere Spordikeskuse korraldatavale sarja „Tund Tervisele“ esimesele etapile Palermo suusaradadel 27. jaanuaril algusega kell 17.