Toimetus saatis kaks kogenud liiklejat autoeksamit sooritama, et selgitada, kas hirmujutud kaameratega varustatud eksami-sõidukitest on põhjendatud

Eksam kaamera pilgu all

Sõidueksam toimub nüüd uute masinatega ja teiste reeglite jär-gi. Tänasest saavad juhilubade taotlejad sõidueksamit sooritada ARK-ile kuuluva uue Volkswagen Golfiga. Juba 1. veebruarist on see suisa kohustuslik. Kokku osteti selleks 39 Golfi, neist pooled bensiini- ja teist sama palju diiselmootoriga. Üks sõiduk on ka automaatkäigukastiga. Peamine muudatus seisneb selles, et elektrooniline silm jälgib kogu eksami kulgu.

Autodesse on paigaldatud juhti ja tema sõitu salvestavad videokaamerad ning GPS-süs-teem, kogu see tehnika teeb sõi-dukist Euroopa moodsaima ja tehniliselt taibukaima eksami-auto. Ilmselt võib nüüd kõrged riigikülalised viia lisaks paberivaba valitsuskabinetiga tutvumisele ka ARK-i eksamiautoga sõitma.

Kõik need muudatused panid paljusid autoõpetajaid paukuma ja õpilastele kurja saatust ennustama. Väideti, et autokooli kasvandik ei ole suuteline sooritama eksamit võõra autoga ja videokaamerad tekitavad vaid asjatut närvipinget ning hirmu. Nii mõnigi juhiloa taotleja sattus sellest paanikasse.

Lisaks levivad rahva hulgas kuulujutud, kuidas eksamineerijad kukutavad juhiloa taotlejaid läbi eksitavaid korraldusi andes, seejuures piisavat vaid väikesest veast või kiiruse ületamisest, kui võibki loast suu puhtaks pühkida. Kõige selle taustal usuvad ka kogenud autojuhid, et põruksid uut liikluseksamit tehes kolinal läbi. Liikluseksa-mile saatmist kardetakse rohkem kui suurt trahvi. Nende hirmude ja juttude õigsust me kahekesi tõestama või ümber lükkama läksimegi. 

Probleemid lubatud kiirusega

Teel kesklinnast Mustamäele üritame mõlemad sõita liiklus-eeskirjas nõutud kiirusega 50 km/h. See osutub väga raskeks ülesandeks, sest oleme harjunud kulgema liiklusega ühes tempos ja spidomeetrit harva jälgima. Ülejäänud autod sõidavad ju enamasti kümme või enam kilomeetrit tunnis lubatust kiiremini, seega oleme kui kaks “troppi”, kes teisi liiklejaid takistavad. Tõenäoliselt saab kiirusest eksamil meie üks komistuskivi.

Õnneks ootab aga ees hoopis terve hulk positiivseid üllatusi. Selgub, et platsisõit ei kuulugi enam eksamiprogrammi – estakaadilt startimine ja külgboksi tagurdamine toimub sõidueksami käigus, kas tavaliikluses või mõne kaubanduskeskuse parklas. Huvitav, kas ka tagurpidi slaalom, mis veel hiljuti oli üheks kohustuslikuks eksami-elemendiks? Õnneks ei peeta seda harjutust enam vajalikuks.

Meile oli uudiseks seegi, et sõidueksamil ei jagata enam miinuspunkte ja eesmärgiks pole vigade otsimine. Kiire läbikukkumine ootab ees sel juhul, kui sõitja korraldab liiklusohtliku olukorra või unustab jalakäija üle tee lasta, nii et eksamineerijal tuleb piduripedaali vajutada enne teda. Uues eksamiautos annab sellest märku terav signaal.

Sõidueksam kestab 45 minutit, mille jooksul tuleb sõita eri liiklustihedusega teedel, põigata maanteele, läbida kitsaid ühesuunalisi tänavaid ja sooritada manöövreid parkimisplatsil.

Eksamineerija Toivo Kangur uurib esmalt meie enesetunnet, küsib igaks juhuks üle, kas juht on rahulik ja valmis eksamit sooritama. Autoga on võimalik vähemalt viis minutit enne tutvuda, saada teada vajalike nuppude asukoht ja teha proovisõit. Kui eksamil peaks mootori mõ-ne korra välja suretama, pole see eksimus. Iga inimene ei suuda ju kohe võõra autoga harjuda.

Pisikest UFO-t meenutav kahest kaamerast koosnev koonus asetseb keset armatuurlauda. Sõidu ajal on seda raske isegi märgata, sest kogu tähelepanu on suunatud liiklusele. Kui lubade taotleja keeldub sõitmast töötava videokaameraga, lepitakse kokku uus eksamiaeg ja siis tuleb saatjaks kaks eksamineerijat.

Meie hirm põruda eksamil tahtmatu kiiruseületamisega osutub asjatuks. Kui kiirus aeg-ajalt veidi üle lubatu läheb, siis seda patuks ei peeta. Küll võib aga läbi kukkuda liialt aeglase sõiduga, isegi siis, kui kõigis muudes sõiduelementides ei tehtud ühtegi eksimust. Kanguri sõnul on selline autojuht ohtlik teistele liiklejatele ning pole auto juhtimiseks valmis.

Eksamil jälgitakse, kas juhiloa taotleja oskab autot käsitseda, arvestab teiste liiklejatega, suudab reageerida võimalikele ohtudele, mõistab liiklusohutuse olulisust. Viimane on kõige tähtsam. Kolmveerand tundi on piisav aeg, et kogenud eksamineerija  sellest aru saaks. Kui ollakse otsuse langetamisel kahevahel, loetakse tehtud vead ning nende raskusaste kokku.

Eksitavad korraldused keelatud

Esimesena alustab eksamit Vallo. Enne liikuma hakkamist peab ta veenma Kangurit, et kontrollis auto sõidukõlblikkust. Vaatame üle sellegi, kas kõik autos viibijad on turvavöö kinnitanud, kas sõidu- ja suunatuled töötavad ja rehvid on õhku täis. Kui oleme selles veendunud, võtame suuna Pärnu poole. Sõit nagu sõit ikka linnas. Kogemus maksab.

Samas on selge, miks algaja pabistab. Kuklas istub kurat, kes kogu aeg taob haamriga –  vaata kiirust, jälgi märke, jalakäija!, kihutav idioot, kaamera, kuhu nüüd, uus käik jne. Algajal ju kogemust pole, auto on harjumatu, käiguvahetus veel rabe, peeglisse vaatamisega pole harjunud. Vallo võtab asja rahulikult.

Maanteele jõudes keerame esmalt Maksimarketi parklasse, kus Vallol tuleb tõestada oma auto parkimise oskusi. Pärast seda suundume Pääsküla eramu-kvartali väikestele teedele. Võiks ju eeldada, et eksam toimub surmvaikuses, kuid meil käib pidev diskussioon liiklusteemadel. Saksamaal pidi olema aktiivne vestlus juhiga suisa sõidueksami programmi osa. Autojuht sõidab ju sageli kaasreisijatega juttu puhudes. Muu hulgas kinnitab Kangur, et eksamineerijal on keelatud anda eksitavaid korraldusi, näiteks paluda parkida keelumärgiga alale vms. Üks kuulujutt ongi ümber lükatud.

Lõpuks pääseb rooli taha ka Raivo, misjärel võetakse suund Nõmme ühesuunalistelt tänavatelt Järve Keskuse parklasse. Üks arulage autojuht otsustab meiega parkimiskoha pärast võistelda, kuigi vabu platse on ümberringi küllaga. Teise liikleja tekitatud ohtlikust olukorrast päästab kiire reaktsioon. Läbime Mustamäel kohustusliku ringtee ning lõpetame eksami ARK-i platsil. Ongi tehtud!

Kanguri kinnitusel sooritasime eksami edukalt. Saame isegi kiita. Üksnes kaubanduskeskuse parklas unustasime mõningaid manöövreid tehes suunatuld vilgutada.

Teooriaeksami õnneratas

Ees seisab palju raskem ülesanne – teooriaeksam. 30 küsimusele vastamiseks antakse aega

30 minutit. Igal küsimusel on kolm vastusevarianti. Kui vanasti oli üks variantidest õige ja teised valed, siis nüüd võivad kõik kolm vastust õigeks osutuda. Kui näiteks kolme õige vastusega küsimusele märgid vaid kahele linnukese taha, siis loeb arvuti selle valesti vastamiseks. Saksamaal ja Suurbritannias on samasugune süsteem.

Otseselt liiklust puudutavatele küsimustele vastamine meile probleeme ei valmista, kuid mõned uued liiklusmärgid, samuti teatud kauguste ja masside klassifikatsioon ja teoretiseerivad küsimused panevad kukalt sügama. Siin on autokooli vastsel lõpetanul tugev eelis. Palju sõltub sellest, millised küsimused ette satuvad.

Näiteks küsimus viirastuste kohta tekitas ikka veidi nõutust. Kuna võib juht näha viirastusi? Vastusevariante oli kolm. Ei hakka ütlema, paljud neist olid õiged ja paljud valed, kuid hiljem sai siiski noritud: ehk keegi ütleb, kuidas viirastust defineerida. Pigem oleks olnud õige öelda “pettekujud” vms. Tuleb olla tähelepanelik, on n-ö trikiga küsimusi.

Tulemus: Raivol neli ja Vallol kuus vale vastust. Viie vale vastusega on eksam sooritatud. Seega on ühel meist põhjust rõõmustada. ARK-i eksamineerijate hinnangul saime mõlemad suurepäraselt hakkama, arvestades seda, et liikluseeskirja ja -teste polnud kumbki juba aastaid kätte võtnud.

Kokkuvõttes kinnitame, et uut eksamiautot ja videokaamerat pole põhjust karta ning hirmutavad kuulujutud ei vasta tõele. Autokoolidele soovitaks kritiseerimise asemel pigem oma õppemetoodikat tõhustada. Eelmisel aastal põrus sõidu-eksamil läbi üle 39 protsendi ju-hiloa taotlejatest ning teooriaeksamit ei sooritanud ligi 32 protsenti üritajatest.

Põhjust muretseda kinnitab ka fakt, et põrujate arv kasvas aastaga sõidueksamil 5% ja teooriaeksamil koguni 14%. Nüüdsest võimaldavad eksami-autode salvestised selgitada algajate juhtide peamisi eksimusi ja selle info põhjal parandada ka autokoolide õppemetoodikat. Sest lõpuks peab ju paranema ka meie liikluskultuur.

Mille vastu juhid enim eksivad?

ARK-i eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur:

•• Suurtes parklates ei arvestata parema käe reeglit.

•• Kui peatee muudab suunda, tuleb näidata suunatuld, v.a juhtudel, kui suunatuli eksitab teisi liiklejaid.

•• Liikluseeskirja järgi ei tohi ülekäigurajal peatuda. Paraku asetseb osa vöötradu kohtades, kus autojuhid peavad ristmikul ohutu manöövri sooritamiseks seisma jääma. Sellises situatsioonis tuleb lähtuda ohutusest.

•• Kiirusepiiranguga märgi tsooni sisenemiseks peab autol olema  juba ettenähtud sõidukiirus. Enamik juhte hakkab alles märgialal hoogu vähendama.

•• Liiklusvooluga tasub sõita samas tempos. Kindlasti tuleb tempot vähendada, kui kiirus kasvab liialt suureks.

•• Suunatuld tuleb vilgutada ca 3 sekundit enne manöövrit. Paraku näitavad paljud suunda alles siis, kui manööver on juba teoksil.

•• Trammiteed võib kasutada ka sõidurajana, välja arvatud juhtudel, kus liiklusmärgid sätestavad teisiti.

Sõidueksam salvestatakse sülearvutisse

•• Alates 15. jaanuarist saab ARK-i sõidueksamit sooritada uue, andmesalvestusseadmetega varustatud Volkswagen Golfiga. Uue eksamiauto kasutamine ei ole kohe kohustuslik, üleminekuperiood, mil eksamineeritav saab valida, millise sõidukiga eksami sooritab, kestab 1. veebruarini.

•• ARK rentis eksamiautodeks

39 uut Volkswagen Golfi, millest pooltel on 1,6-liitrine FSI bensiinimootor ja ülejäänutel diiseljõuallikas. Õpilane võib ise valida, millise mootoriga varustatud autoga soovib eksamit sooritada.

•• Üks eksamiauto on automaatkäigukastiga. Seda eksamiks valides tuleb juhilubadele märge – tohib sõita vaid automaatkäigukastiga varustatud autoga.

•• Uued eksamiautod on varustatud andmesalvestuse seadmetega, mis koguvad informatsiooni kogu eksamisõidu vältel. Eksamineerija kasutatavat sõidueksami paberkaarti asendab elektrooniline, lisaks sellele on autod varustatud GPS-seadmega, mis jälgib auto asukohta ja sõidukiirust, ning samas salvestatakse eksami kulg videos.

•• Andmesalvestuse seadmed võimaldavad sõidueksamit tagantjärele analüüsida. GPS-kaardilt näeb isegi seda, kas auto peatus ülekäiguraja ees või mitte ning kummal sõidutee poolel auto parajasti liikus.

•• Salvestusseadmete kasutuselevõtu eesmärk ei ole eksamineerimise karmistamine, vaid vajadus teada saada, millised on noorte juhtide peamised eksimused. Salvestused võimaldavad järeldusi teha, millele tuleks järelkoolitusel enim tähelepanu pöörata.

•• Andmesalvestuse seadmed võimaldavad sõidueksamil tehtud vigade hilisemat põhjalikku analüüsi ning paremat tagasisidet eksamineeritavale ja koolitajale.

•• ARK maksab ühe eksamiauto eest kuus renti 9000 krooni. See sisaldab ka seadmete maksumust ja täiskindlustust.

•• Eksamiprogrammi ei kuulu enam platsisõit. Estakaadilt startimine ja külgpoksi tagurdamine toimub sõidueksami käigus, kas tavaliikluses või mõne kaubanduskeskuse parklas.

•• Mootorsõidukijuhi teooria-eksamile registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu 80 krooni. Teooriaeksami vastuvõtmise eest on riigilõiv 300 krooni. Sõidueksamile registreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. Autoregistrikeskuse sõiduki kasutamise eest on riigilõiv 300 krooni. Allikas: ARK