Ametiõpe noorte hulgas pop!

 
Õppimine ja praktika käivad käsikäes, Rakvere kutsekooli ehitusõpilased saavad kätt proovida oma kooli ühiselamut remontides. Esiplaanil Marek Otsmaa.
Foto: Tairo Lutter

Ametiõpe kogub noorte hulgas populaarsust
20.09.2006 00:01Katrin Kuljus, reporter

Lääne-Virumaa kutsekoolides on populaarsemad erialad ehitaja ja arvutiteenindaja, nende järele on tööturul suur nõudlus.

“Ehitust läksin õppima sellepärast, et see mulle meeldib, olin ennegi ehitustel töötanud,” rääkis Timmu Vahtra, kes kevadel Rakvere kutsekeskkooli ehitajana lõpetas ning tänavu sügisest koos kursusevendade Martin Merilo ja Taavo Laukiga Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolis kaugõppes ärijuhtimist õppima asus.

Noormeestel on plaan oma firma luua ja seepärast otsustatigi vajalike teadmiste saamiseks edasi õppima minna. Õppimisest vabal ajal töötavad nad aga oma vana kooli ühiselamut remontides.

Vähe õmblejaid ja lukkseppi

Rakvere kutsekeskkooli õppedirektor Andra Kongi tunnistas, et õpilaste puudust karta ei ole, sest paljudel erialadel läheb konkurss aasta-aastalt tihedamaks. Näiteks on riiklik tellimus ehitajatele 60 kohta, kuid avaldusi laekus 160.

“Vastu võtsime kaks rühma, üle 70 ehitusõpilase, panime klassi lisalaudu-toole,” rääkis Andra Kongi.

Populaarne on ka arvutiteenindus, kuid Kongi hinnangul ei kujuta paljud arvutieriala õpilased sageli ette, mida nad õppima tulevad. “Ilmselt arvavad, et see tähendab hommikust õhtuni rate.ee-s istumist. Nad ei loe selle eriala ametinimetust lõpuni: arvutiteenindus laomajanduses. Tuleb õppida kõrgemat matemaatikat, raamatupidamist, laomajandust,” selgitas Kongi.

Hinnatud on samuti autoremondilukksepa eriala, kuid konkurss puudus tänavu keskkonnatehnika lukksepa erialale. Tütarlaste seas on jätkuvalt populaarne kokaks õppida ja endiselt ebapopulaarne õmbleja kutse.

“Ehk sellepärast, et see ala ei ole väga hästi tasustatud ning õmblusettevõtted ei tee ise eriti propagandat,” arvas Kongi.

Rakvere kutsekeskkooli direktor Hannes Mets rõhutas, et kutseharidus ei ole tupiktee. “Meie põhirõhk on erialal, kuid õpilane võib teha riigieksameid ja minna edasi kõrgkooli. Umbes 10% meie lõpetajatest valib võimaluse teha riigieksameid ja 5-7% läheb kõrgkooli õppima,” teatas Mets.

Hinnalised praktikandid

Väike-Maarja õppekeskuses on viimastel aastatel kõige populaarsem arvutiteeninduse eriala.

“Kuigi oleme kuulutanud täiendava vastuvõtu 1. oktoobrini, on meie kooli õpilaste arv juba praegu 216, sama, mis eelmisel aastal,” rääkis õppekeskuse direktor Raili Sirgmets.

Tööle rakendumise ja praktikakohtade pärast kutsekooli õpilastel muretseda ei tule. Kevaditi ei mahu töökuulutused seintele ära ning juba nüüd pakutakse Rakveres ühiselamus elavatele õpilastele õhtuti tööd kokana, teenindajana, ehitajana, lukksepana.

On ka neid õpilasi, kes kooliskäimise majanduslikel põhjustel lõpetavad ning tööle lähevad. “Paljud õpivad töö kõrvalt, mõned saavad praktikal käies töömehe tunde ja rahamaitse suhu ning otsustavadki tööle minna,” rääkis Andra Kongi.

“Praeguses majandusolukorras on töökäsi vaja rohkem, kui suudame anda. Juba mitu aastat on mureks näiteks just kokaeriala kolmanda kursuse õpilased, kes praktikalt ei taha enam kooli tagasi tulla, sest tööandjad pakuvad tööd. Püüame ikka leida võimaluse, et töö ja kool kuidagi ühitada,” märkis Väike-Maarja õppekeskuse direktor Raili Sirgmets.