Ashton Eaton viis Tallinnas seitsmevõistluse maailmarekordi 6568 punktini

“Kui teed maailmarekordi ja neli isiklikku tippmarki, siis on imelik öelda, et pole rahul, kuid mul jäi kõvasti varu,” teatas 23aastane Ashton Eaton pärast kahepäevalist imelist etteastet. Kergus, millega ta supertulemusi saavutas, lõi ka kõikenäinud kergejõustiklased pahviks. Pehmelt öeldes.

Kui alles neljandat aastat mitmevõistlusega tegelev Eaton läbis Eesti lahtiste meistrivõistluste sissejuhatuseks Lasnamäe spordihallis 60 meetrit 6,66 sekundiga, jõllitasid pealtvaatajad umbusklikult tablood. Isegi olümpiavõitja Erki Nool näis jahmunud.

Nool: Eatoni käes sünnib kõik mängeldes

“Võimas! Super füüsiline andekus! Hetkel võib tõesti öelda, et Eaton on kümnevõistluse Usain Bolt,” kommenteeris Nool, kui Eaton “keevitas” seitsme alaga enda nimele kuulunud maailma tippmargile 69 punkti otsa. “Kui 10-20 aastat tagasi tegid mehed väga pikalt tööd, et jõuda tipptasemele, siis Eatonil käes sünnib kõik justkui mängeldes.”

Seitsmevõistlust tribüünilt jälginud Mikk Pahapill nõustus nimekamate kolleegidega: “Eaton on justkui teisest maailmast. Ta on looduse poolt äärmiselt palju saanud, aga tahab ka ise palju, on positiivselt meelestatud ja õpib igal sammul.”

Paljunäinud treener Toomas Klaup võttis nähtu kokku: “Sellist plahvatuslikkust ei ole võimalik treenida. See kas on või ei ole!”

“Tema pärast ma enam mitmevõistlust ei teegi!” viskas endine kümnevõistleja Madis Kallas nalja, kui vast oli selles ka terake tõde.

Rekordimehel jäi 200 punkti veel varugi!

Kõige hämmastavam on see, et Eaton ei teinud ideaalset seeriat. Kaugushüppes sai ta kolmest katsest kirja vaid ühe. Tõukekohast 40 sentimeetri kauguselt sooritatud õhulennu pikkuseks mõõdeti ikkagi 7.77 (Eaton: “Tundsin, et täna on 8.20 päev.”). Kuulitõukes sai ta TV10olümpiastardiliku tehnikaga kirja isikliku rekordi 14.45, kõrgushüppe ajal võitles Eaton säärekrampidega ning piirdus 2.01ga (rekord on 2.11 ehk kaotust sada punkti!). Tõkkesprindis viis ta margi 7,60ni ja hüppas teivast 5.20.

Kui käis 1000 meetri jooksu stardipauk, sööstis Eaton rajale nagu veerandmailer, läbides esimesed 200 meetrit 27 sekundiga! Ta püüdis ringiga kinni Eesti mitmevõistluselootuse Martin Sisase, finišeeris 7-45 sekundit enne kaasvõistlejaid, röögatas võidukalt ja pingest vabanenult, kuid selle asemel, et nõrkenult rajale langeda (nagu tegid teised) sööstis ta pärast hetkelist hingetõmmet kaasaelajatega plaksu lööma. Harry Marra õpilane näitas, et on ka showmees: suhtes publikuga, poseeris lahkelt ja äkitselt võttis ühelt fotograafilt pildimasina ja kukkus ise piltnikku ning tribüünil istujaid klõpsima!

“Olen õnnelik. Tore, et rekord Eestis sündis,” kiitis 10 000 eurot rekordi eest preemiaks saanud Eaton eestlaste külalislahkust. “Mu saladus? Polegi. Kas teen palju trenni? Ei usu, pigem mitte. Võib-olla see ongi saladus. Tegelikult on mu ümber targad inimesed.”

Rohkem seitsmevõistlusi Eaton sel hooajale ei tee. Vaja suviseks MMiks jõudu koguda. Kümnevõistlus ja Šebrle rekord? “Vajan selleks aega. Aga arvasin ka seda enne seitsmevõistluse rekordi purustamist…” Täna kavatseb Eaton aja maha võtta, tutvuda Tallinna vanalinnaga ja lihtsalt lõõgastuda.

Kuues Tallinnas püstitatud maailmarekord

Kui Ashton Eatoni seitsmevõistluse tulemus 6568 on esimene Eestis püstitatud maailma siserekord, siis välistingimustes on tippmarke Eestis varemgi tehtud.

1920: Eestlane Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas kümnevõistluses 6025ga mitteametliku maailmarekordi. Kaks aastat hiljem sai ta Helsingis tippmargi enda nimele juba ametlikult, summaks 7485,61.

1958: Venelane Semjon Rzistsin kordas 3000 m takistusjooksus ungarlase Sandor Rozsnvoi maailmarekordit 8.35,6.

1986: Sakslanna Heike Drechsler viis naiste kaugushüppes rekordi 7.45ni.

1986: N Liidu sportlane Jüri Sedõhh lennutas vasara 86.66.

2006: Venelanna Tatjana Lõssenko heitis Kadrioru staadioni soojendusväljakul peetud jõuproovil 77.80.