Avijõe puhastamine

Kaluripaadid mahuvad nüüd Avijõe suudmest läbi sõitma
LoodusLigemale kuu aega väldanud Avijõe puhastamise käigus on jõesuudmest hulk liiva välja pumbatud ja see kaluripaatidele läbitavaks muudetud; vanade sillajäänuste koristamiseks ja jõepõhja edasiseks puhastamiseks tuuakse kohale uued masinad.
“Teist nii võimsat süvendajat Eestis ei ole,” kinnitas Aare, kelle sõnul pumbati liiva välja mitte ainult jõesuudmest, vaid ka järvepõhjast muulist enam kui saja meetri kaugusel – ikka selleks, et lained jõesuuet uuesti liiva täis ei kannaks.

Et kalapaadid Avijõest vabalt Peipsile pääseksid, peab jõesuue vähemalt kaks meetrit sügav olema. Nüüd, mil ASi Saarte Liinid süvendaja suudmest ja järvest ligemale kuu aega liiva välja on pumbanud, on nõutav sügavus käes. Mõnes kohas tuli selle saavutamiseks kuni 80 sentimeetrit sügavuti minna.

 

 

“See kõik on jõesuudmest ja järveosast välja pumbatud,” viitas Lohusuu vallavalitsuse majandusmees Mati Vaher jõesuudme kõrvale kerkinud liivahunnikutele. “Järve peal läksid nad küllaltki kaugele, see on puhas liiv, mis sealt välja tuli. Veetase on nii madal, et kõva lainega toob järvest liiva jõesuudmesse. Edasi on jõe enda põhjas muda, mida vesi on aastatega alla toonud, see tuleb ka kõik välja pumbata.”

Universaalse süvendajaga eile viimast päeva Avijõge puhastanud Aare sõnul võib see masin liikuda nii merel kui jõgedel-järvedel-tiikidel. “Puhastamine ja süvendamine on põhilised tööd, pilliroogu saab ka teisaldada, kui vaja on. Kallaste puhastamiseks on juba teised masinad.”

Jõesuue on puhastatud kuni esimese sillani. Vana, sõja ajal õhku lastud ja jõkke vedelema jäetud silla betoonjäänustele selle masina jõud peale ei hakka. Pealegi ei mahu see praam uue, täpselt vana kohale ehitatud silla alt läbi – kõrguse poolest mahuks, aga laiust jääb väheks. Nõnda et töö jätkamiseks peab peatöövõtja OÜ Arco Ehitus teistsuguse tehnika kohale saatma.

Lohusuu vallavanema Urmas Soosalu sõnul pole veel päris selge, mida silla betoonpostidega peale hakatakse. Välja kiskuda neid kindlasti ei õnnestu, lähiajal tehakse valik mahalõikamise ja sissetagumise vahel.

“Mõlemal juhul saab seda tööd ka talvel, jää pealt teha,” pole külmade tulek Soosalu väitel põhjus töid katkestada. Ka jõekallast saab külmaga puhastada – tegelikult saabki ekskavaator seda kõige paremini teha siis, kui pinnas külmunud on.

Jõepõhja puhastamine – nimelt puhastamine, mitte süvendamine, sest muda ja prahti võetakse välja vaid senimaani, kuni kivid vastu tulevad – on suuremalt jaolt lõpetatud, ülevalpool on veel vaid kolm-neli kohta, mis tuleb läbi käia.

Märtsi lõpuks peavad kõik tööd tehtud olema. Jõge kinni kasvatama kippuva taimestiku üleskiskumisega oodatakse suurveeni, et see lahti tõmmatu hooga minema viiks.

“Suur töö on veel ees, aga suur töö on juba ka tehtud – kaluripaadid pääsevad vabalt välja,” märkis Soosalu.

Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas Avijõe puhastamiseks 2,5 miljonit krooni, vald lisas omalt poolt veerand miljonit.

KÜLLI KRIIS
Teisipäev, 13.11.2007