Aastakümneid on Eestis fantaseeritud ja vaieldud teemal, kuidas saaks Eestis põlevkivist bensiini toota, nüüd on see reaalsuseks saamas – Viru Keemia Grupp (VKG) kavandab oma diislitehase rajamist.

Teades Eesti põlevkiviõlide omadusi ning omades ülevaadet maailmas kasutatavatest tehnoloogilistest võimalustest, sättis VKG oma lati päris kõrgele – leida tööstuslikult Eestis rakendatav moodus põlevkiviõlist Euro V normidele vastava diislikütuse tootmiseks.

«Need on rangemad nõuded kui paljudes riikides tänapäeval, aga ka siis, kui valmis tehnoloogia oleks riiulist võtta, läheks enne tootmise alustamist vähemalt 3 aastat. Eesti põlevkiviõli rafineerimiseks sobivat tehnoloogiat aga pole ei riiulis ega ka laos – see on puhtalt rätsepatöö,» ütles VKG arendusjuht Jaanus Purga. Seega võib esimest liitrit mootorikütust Ida-Virumaalt oodata nelja-viie aasta pärast.

Kindlust sellele, et asi teoks saab, andis EASi 8. augustil tehtud otsus toetada VKG-d põlevkivikütuste rafineerimistehnoloogia leidmiseks vajaliku uuringu tegemisel 8 miljoni krooniga ehk poolega vajaminevast summast. «EASi otsus ja riigi toetus meie ettevõtmisele on äärmiselt tervitatav, sest Eesti põlevkivitööstuse tuleviku seisukohalt on seda suunda raske alahinnata,» lausus Purga.

Kokku võib ettevõtmine maksma minna 2-3 miljardit krooni.
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on tänaseks VKG-l olemas teadmised, kuidas põlevkiviõlist diislikütust saab. On ümber töödeldud ka esimesed tonnid põlevkiviõli ja kindlaks tehtud, et see sobib paaki.

Eesti oludes on mõistlik rajada Kohtla-Järve VKG põlevkivitöötlemiskompleksi rafineerimistehas, mis võimaldaks töödelda aastas 600-700 000 tonni põlevkiviõli, mis oleks lähedane kogus Eestis tarbitavale diislikütuse kogusele. Rafineerimistehase peamine toodang oleks diislikütus 500 000 tonni aastas ja ülejäänud osas nafta rafineerimistehastele kõlbulik stabiliseeritud bensiin. Mitte küll selline bensiin, mida otse paaki kannatab panna, kuid selline, mida töödeldes sellist toota saab.

Taolise tehase rajamine ei eelda Purga kinnitusel drastilisi muudatusi põlevkivitööstuses ega kaevemahtude kasvamist. 600-700 000 tonni põlevkiviõli tootmiseks kulub 5-6 miljonit tonni põlevkivi – riiklik arengukava näeb ette kuni 15 miljoni tonni kaevandamist.

Siinkohal võib meenutada eelmise sajandi keskpaika, kus nii enne kui peale II Maailmasõda tõepoolest Ida-Virus mootorikütuseid toodeti. Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja nõuded mootorikütustele drastiliselt muutunud, mistõttu bensiini tootmine ei tule enam kõne alla.