Diislikütus Kohtla-Järvelt?

Foto arhiivistPõlevkivibensiin:27senti/liiter.jpg:

 

1. Diislikütus võib tulevikus Kohtla-Järvelt tulla

Postimees, Äriuudised.
11.08.2009 08:41
 
Aastakümneid on Eestis fantaseeritud ja vaieldud teemal, kuidas saaks Eestis põlevkivist bensiini toota, nüüd on see reaalsuseks saamas – Viru Keemia Grupp kavandab oma diislitehase rajamist.
Aastakümneid on Eestis fantaseeritud ja vaieldud teemal, kuidas saaks Eestis põlevkivist bensiini toota, nüüd on see reaalsuseks saamas – Viru Keemia Grupp (VKG) kavandab oma diislitehase rajamist.

Teades Eesti põlevkiviõlide omadusi ning omades ülevaadet maailmas kasutatavatest tehnoloogilistest võimalustest, sättis VKG oma lati päris kõrgele – leida tööstuslikult Eestis rakendatav moodus põlevkiviõlist Euro V normidele vastava diislikütuse tootmiseks.

«Need on rangemad nõuded kui paljudes riikides tänapäeval, aga ka siis, kui valmis tehnoloogia oleks riiulist võtta, läheks enne tootmise alustamist vähemalt 3 aastat. Eesti põlevkiviõli rafineerimiseks sobivat tehnoloogiat aga pole ei riiulis ega ka laos – see on puhtalt rätsepatöö,» ütles VKG arendusjuht Jaanus Purga. Seega võib esimest liitrit mootorikütust Ida-Virumaalt oodata nelja-viie aasta pärast.

Kindlust sellele, et asi teoks saab, andis EASi 8. augustil tehtud otsus toetada VKG-d põlevkivikütuste rafineerimistehnoloogia leidmiseks vajaliku uuringu tegemisel 8 miljoni krooniga ehk poolega vajaminevast summast. «EASi otsus ja riigi toetus meie ettevõtmisele on äärmiselt tervitatav, sest Eesti põlevkivitööstuse tuleviku seisukohalt on seda suunda raske alahinnata,» lausus Purga.

Kokku võib ettevõtmine maksma minna 2-3 miljardit krooni.
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on tänaseks VKG-l olemas teadmised, kuidas põlevkiviõlist diislikütust saab. On ümber töödeldud ka esimesed tonnid põlevkiviõli ja kindlaks tehtud, et see sobib paaki.

Eesti oludes on mõistlik rajada Kohtla-Järve VKG põlevkivitöötlemiskompleksi rafineerimistehas, mis võimaldaks töödelda aastas 600-700 000 tonni põlevkiviõli, mis oleks lähedane kogus Eestis tarbitavale diislikütuse kogusele. Rafineerimistehase peamine toodang oleks diislikütus 500 000 tonni aastas ja ülejäänud osas nafta rafineerimistehastele kõlbulik stabiliseeritud bensiin. Mitte küll selline bensiin, mida otse paaki kannatab panna, kuid selline, mida töödeldes sellist toota saab.

Taolise tehase rajamine ei eelda Purga kinnitusel drastilisi muudatusi põlevkivitööstuses ega kaevemahtude kasvamist. 600-700 000 tonni põlevkiviõli tootmiseks kulub 5-6 miljonit tonni põlevkivi – riiklik arengukava näeb ette kuni 15 miljoni tonni kaevandamist.

Siinkohal võib meenutada eelmise sajandi keskpaika, kus nii enne kui peale II Maailmasõda tõepoolest Ida-Virus mootorikütuseid toodeti. Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja nõuded mootorikütustele drastiliselt muutunud, mistõttu bensiini tootmine ei tule enam kõne alla.

Sirje Niitra
 

2. Mölder: diislikütuse tootmine on tehniliselt täiesti võimalik

Postimees, Äriuudised
11.08.2009 14:14
 
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leevi Mölder ütles, et diislikütuse tootmine Eesti põlevkivist on tehniliselt täiesti võimalik, küsimus on selles, kas see ära tasub.
Mölderi sõnul vajab mootorikütuse tootmine spetsiifilisi seadmeid, mis on kallid, kuid tehniliselt on see täiesti võimalik ja oli võimalik juba 20 aastat tagasi.

Ta lisas, et ei mõista, miks Viru Keemia Grupp (VKG) ja Eesti Energia diislikütuse tootmist paralleelselt kavandavad. «Majanduslikult tasub see ära vaid suurema mahu korral, sest sellest sõltub toote omahind,» ütles ta.

VKG kavandatav diislikütuse kogus rahuldaks kogu Eesti vajaduse. Bensiini kohta ütles Mölder, et see tuleks ümber töödelda Eestist väljas ja seetõttu ei annaks see siinsele kütuseturule midagi juurde.

Palju sõltub Mölderi sõnul sellest, kas Eesti ehitab aatomielektrijaama või mitte. Kui ehitab, siis piisab põlevkivi ka mootorikütuse tootmiseks, aga kui ei ehita, siis on seda vaja elektri tootmiseks. Sel juhul tuleks suurendada ka kaevemahte, mis omakorda suurendaks keskkonnariske.

Sirje Niitra