Ma tean, et see tundub kummaline, kuid sellal kui euro tulevik on üks enim arutatud küsimusi hetkel, valmistub ala ka paari päeva pärast laienema, kirjutab instituudi Euro Currency Research ökonomist Edin Mujagic EUobserver.
Sellal, kui kell lööb 23 Frankfurdis, Brüsselis ja Amsterdamis, saab Eestist 17. euroala riik. Kas see on euroalale hea või halb? Kuigi Eesti on pisike riik, kõigest 1,3 miljoni inimesega, on selle liitumine euroalaga hea asi.
Siiski mitte majanduslikes terminites. Riigi majandus on väike, SKP on pisut alla 20 miljardi euro. Siiski on Eestil palju pakkuda. Riigi rahanduse mõttes toimub euroalas tõsine ümberjagunemine. Eesti saab automaatselt juhtkoha kui tegu on riigivõlaga eurotsoonis. Eesti “laenukoorem” on 7 protsenti SKP-st. Võrdluseks – tugevatel euroala riikidel nagu Saksamaa ja Holland on riigi võlg 70 protsenti ja enam. Kreeka ja Itaalia võlg ulatub kaugelt üle 100 protsendi ja Belgia pole just palju taga.
Eesti on ka elav tõend, et majanduskatastroof ei pea tähendama hiiglaslikke eelarvepuudujääke. Katastroof on õige sõna, sest aastal 2009 kukkus majandus umbes 15 protsenti ja 2010 pole palju parem. Siiski suutis valitsus hoida eelarvedefitsiidi pisut üle 1 protsendi juures SKP-st.
Veel enam, puudujääk on midagi uut Eesti inimestele, sest siiani on riigieelarve olnud katkematult ülejäägis aastast 2002. Kui võrrelda seda Kreekaga, siis sellel mitte ainult pole olnud eelarve puudujääk aastast 2002 (ja enne seda), kuid riik pole ühelgi neist aastatest suutnud eelarve puudujääki hoida alla kolme protsendi SKP-st.
Kõige tähtsam muutus seisneb selles, et Eesti keskpanga juht saab hääletusõiguse Euroopa keskpanga nõukogus. Arvestades, et Eesti väärtustab inflatsiooniga võitlemist kunstlikust majanduse kosutamisest enam ja ei armasta finantseerida puudujääki uue raha trükkimise teel, saab sellest uuest liikmest Saksa, Hollandi ja Soome keskpankurite toetaja.
Liitumisel on ka üks negatiivne külg. Mitte väga kauges minevikus toetas enamus eestlasi eurot. Nüüd on toetus aga kukkunud kõigest umbes 50 protsendini.
See märgib üldist trendi, et Euroopa valuuta populaarsus väheneb Kesk- ja Ida-Euroopas kiirelt. Kui me võtame euroga liitumise innu euro väärtuse ja meeldivuse mõõdupuuks, siis ei ole võimalik muud järeldada kui see, et väärtus ja meeldivus kahanevad.
Kuid debatt euro tuleviku üle ei kahane. Kui üldse, siis pigem kogub hoogu. Selles valguses: Eesti kroon tuli käibele 1992. aasta suvel ehk mõni kuu tagasi sai 18-seks.
Euro rahatähed on olnud käibel aastast 2002, see tähendab üheksa aastat. On huvitav näha, kas euro suudab elada kauem kui kroon.
Eesti euroalas
Eesti hakkab tugevdama euroala
29. detsember 2010 13:08
Ma tean, et see tundub kummaline, kuid sellal kui euro tulevik on üks enim arutatud küsimusi hetkel, valmistub ala ka paari päeva pärast laienema, kirjutab instituudi Euro Currency Research ökonomist Edin Mujagic EUobserver.
Kuigi Eesti on pisike riik, kõigest 1,3 miljoni inimesega, on selle liitumine euroalaga hea asi.
Siiski mitte majanduslikes terminites. Riigi majandus on väike, SKP on pisut alla 20 miljardi euro. Siiski on Eestil palju pakkuda. Riigi rahanduse mõttes toimub euroalas tõsine ümberjagunemine. Eesti saab automaatselt juhtkoha kui tegu on riigivõlaga eurotsoonis. Eesti “laenukoorem” on 7 protsenti SKP-st. Võrdluseks – tugevatel euroala riikidel nagu Saksamaa ja Holland on riigi võlg 70 protsenti ja enam. Kreeka ja Itaalia võlg ulatub kaugelt üle 100 protsendi ja Belgia pole just palju taga.
Eesti on ka elav tõend, et majanduskatastroof ei pea tähendama hiiglaslikke eelarvepuudujääke. Katastroof on õige sõna, sest aastal 2009 kukkus majandus umbes 15 protsenti ja 2010 pole palju parem. Siiski suutis valitsus hoida eelarvedefitsiidi pisut üle 1 protsendi juures SKP-st.
Veel enam, puudujääk on midagi uut Eesti inimestele, sest siiani on riigieelarve olnud katkematult ülejäägis aastast 2002. Kui võrrelda seda Kreekaga, siis sellel mitte ainult pole olnud eelarve puudujääk aastast 2002 (ja enne seda), kuid riik pole ühelgi neist aastatest suutnud eelarve puudujääki hoida alla kolme protsendi SKP-st.
Kõige tähtsam muutus seisneb selles, et Eesti keskpanga juht saab hääletusõiguse Euroopa keskpanga nõukogus. Arvestades, et Eesti väärtustab inflatsiooniga võitlemist kunstlikust majanduse kosutamisest enam ja ei armasta finantseerida puudujääki uue raha trükkimise teel, saab sellest uuest liikmest Saksa, Hollandi ja Soome keskpankurite toetaja.
Liitumisel on ka üks negatiivne külg. Mitte väga kauges minevikus toetas enamus eestlasi eurot. Nüüd on toetus aga kukkunud kõigest umbes 50 protsendini.
See märgib üldist trendi, et Euroopa valuuta populaarsus väheneb Kesk- ja Ida-Euroopas kiirelt. Kui me võtame euroga liitumise innu euro väärtuse ja meeldivuse mõõdupuuks, siis ei ole võimalik muud järeldada kui see, et väärtus ja meeldivus kahanevad.
Kuid debatt euro tuleviku üle ei kahane. Kui üldse, siis pigem kogub hoogu. Selles valguses: Eesti kroon tuli käibele 1992. aasta suvel ehk mõni kuu tagasi sai 18-seks.
Euro rahatähed on olnud käibel aastast 2002, see tähendab üheksa aastat. On huvitav näha, kas euro suudab elada kauem kui kroon.