Eesti murdmaasuusatamise koondise kohta..

Veerpalu loodab põlve paranemist, Mae etapivõitu
25.10.2007

-Margus Ansu/SCANPIX

Üks etapivõit, vähemalt mees-kaks poodiumil, kolm kuue seas ja viis MK-etappidel kümne hulka, kõlas Eesti murdmaasuusatamise koondise peatreeneri Mati Alaveri suust kommentaar tänavuste eesmärkide kohta.

Suusatajad ise nii optimistlikud ei olnud, kõrgemaid sihid käis välja vaid Jaak Mae, kellel on varasemast ette näidata küll mitmeid poodiumikohti, ent tulemus on jäänud karikasarjas saavutamata.
Vaata videot:

Võrreldes mullusega olid sprinterite vekslid märksa kesisemad. Kui Priit Narusk tahtis Sapporo MM-talvel üht etapivõitu, Anti Saarepuu kokkuvõttes esikümnesse, siis nüüd ihkavad mehed tagasi kuuma gruppi ehk 30 parema sekka. Bjørn Kristianseni raskeid treeninguid kõige paremini taluv Peeter Kümmel aga soovib olla kiirem kui kunagi varem.

Alaver lisas selle peale: „Ma ei saa lubada, et Kümmel ei sõida pjedestaalile.”

Veerpalu loodab MK-sarja tagasi

Eelmisel hooajal põlvevigastusega kimpus olnud ning suvel seda lõpuks opereerida lasknud Andrus Veerpalu on peale lõikust rahulikult võtnud.

„Pean treeningute vahel pikemaid pause ja kuulan rohkem arste,” lausus Veerpalu. „Sügisel sain rolleritel harjutama hakata. Suusale saan reedel Olosel.”

Siledaid laudu ja lund on Veerpalu vältinud, kuna need koormavad põlve rohkem kui rollerid.

„Praegune vorm suusatajana ei kannata varasemate aastatega võrdlust välja. Olen praegu mõnel teisel alal parem kui suusatamises,” naljatles Otepää mees, kes eesmärgiks seadnud MK-karusselli naasmise.

Nooremad kolleegid innustavad Jaak Maed

Nagu varaseimalgi aastail, seonduvad Mae sihid karikasarjas 15 km klassikadistantside ja Otepää etapiga, kus samuti meelisala kavas on. „Kahel viimasel aastal on poodiumist väga vähe puudu jäänud,” sõnas Mae, kes mullu kolmel korral viienda koha sai. „Tahan sõita ka mõned maratonid ning samuti Tour de Ski’d.”

Kuivõrd Veerpalu alles suusatrennidega alustab, oleks koondise liidriroll justkui Mael, ent seda ei soostu mees omale võtma. „Ei taha küll omale mingit vastutust juurde võtta ja ettevalmistust see ka ei sega, et ma laagrites praegu vanim suusataja olen,” lausus Mae.

Küll käivad nooremad kolleegid Maelt nõu küsimas, mida ta ka lahkelt jagab. „Juhtub ka nii, et mulle tehakse märkus, et kas nii ei oleks parem. Siis saab seda arutatud ja uuritud. Usun, et sellistest vestlustest selgubki parim lahendus,” ütles Mae.

Uue põlvkonna esiletõusu ühe positiivse tõigana tõi Mae esile treeningute kvaliteedi ja sellega kaasneva motivatsiooni tõusu. „Mulle lihtsalt meeldib trenni teha, kui kaaslane on kõrval,” sõnas Mae.

Albu mehe olulisimad stardid on 1. detsembril Kuusamos, 8. detsembril Davosis, 9. veebruaril Otepääl ning 1. märtsil Lahtis.

Kaspar Kokk tahab üle sõita Sapporo MM-i parimad kohad, Jaapanis jäi laeks 11. tulemus 30 km distantsil. Aivar Rehemaa peab heaks resultaate 20 seas.

Kümmel ihkab stabiilsust

Eelmisel hooajal Rõbinski etapil sprindi B-finaali võitnud Peeter Kümmel on talve hakul seisus, kus A-finaali pääsemine enam ainult õnne küsimus olla ei tohiks. „Tänavu olen kiirusliku vastupidavuse ning jõu näitajaid tublisti parandanud,” lausus Kümmel.

Tartu Ülikooli doktorandi sõnul ei saa aga midagi, kui ei ole taktikaliselt nutikas. „Kui kaks Peeter Kümmelit sõidaks 1000 meetrit, võidaks see, kes 950 m distantsist esimese tuules sõitnud,” tõi Kümmel ilmeka näite.

Erinevate olukordade harjutamiseks simuleeritakse trennides ka väga vähetõenäolisi variante. „Ega võistlusel ei tee sportlane midagi sellist, mida ta trennis teinud ei ole,” ütles Kümmel, kes lisaks sprindile peab oluliseks teateneliku koha hoidmist.

Sapporo MM-i hooajale suurte lootustega vastu läinud Anti Saarepuu ei suutnud oma lihastüübi tõttu Kristianseni intensiivsete treeningutega kohaneda ning enamik hooaega läks sellest tingitud haiguste nahka. Samas kui varem ei olnud Saarepuul kordagi lihastega probleeme olnud.

„Tuleb jõuda samale tasemele, kus parimail päevil olin ning sealt end edasi arendama hakata,” sõnas Saarepuu, kes enamiku suvest ja talvest Otepääl üksi treeninud. „Mahud on tõusnud, kuid intensiivsus on minimaalne olnud. Talvepoole tuleb kiirust juurde panna.”

Koormavad sprinditreeningud näitasid mullu, et Priit Narusk on rohkem võhma kui plahvatusliku kiiruse mees. Tänavu tahab ta sellele omadusele rohkem panustada. Hooajaeelne ettevalmistuski oli koos distantsimeestega.

„Eelmisel sügisel tundsin head jalga, kuid võistlustel selgus, et särts kadus sootuks,” sõnas Narusk, kes ihkab kokkuvõttes 30 parema seas olla. See tähendaks aga mõnda esikümne kohta.

Sprinterid alustavad juba sel nädalavahetusel Düsseldorfi tänavail. Distantsisõitjad peavad ootama 24. novembrit, kui kavas on Beitostöleni etapid.

Lennart Komp