Eesti põllumajandus XXsajandil

21. november 2007 kl 16:33 Lisatud põllumajandusministri kommentaar!
Online | Trüki
Erik Rand

Toimetaja: Erik Rand
Foto: Rauno Volmar Põllumajandusministeeriumi hoone

Põllumajandusministeeriumi hoone

Põllumajandusministeerium otsustas täna jätta avaldamata ajalookogumiku „Eesti põllumajandus XX sajandil. Ülevaade põllumajanduse ajaloost okupatsioonide ajal. Aastad 1940-1990”.

Põllumajandusministeerium tugines oma otsuses ajaloolaste Enn Tarveli ja Martin Klesmenti poolt koostatud retsensioonile, teatati ministeeriumist.

Retsensentide hinnangul on valminud käsikiri raamatuna trükis avaldamiseks kõlbmatu ja sellel on puudusi, mida ei saa redigeerimiste, ümberstruktureerimiste, ümberpealkirjastamiste, kärpimiste või täiendamistega parandada.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Päevaleht Online`ile, et ministrina võttis ta retsensiooni arvesse. “Kaks auväärt ajaloolast on öelnud, et kogumik ei sobi ja seega me seda ei avalda,” selgitas ta.

Ajalookogumiku autoriks oli Arvo Sirendi, kes koostas ka eelmise ministeeriumi poolt välja antud kogumiku “Eesti põllumajandus XX sajandil. Ülevaade Eesti põllumajanduse ajaloost omariikluse eel ja ajal. Aastad 1900-1940.”

Põllumajandusministeerium soovib valminud käsikirja ja retsensiooni üle anda Ajalooarhiivi.

Mõned väljavõtted kogumiku retsensioonist:

“Teos on varustatud eessõnaga, mahuka sissejuhatuse ja kokkuvõttega, mis on üpris omapärased ega ava sugugi teose probleemiseadet ega sihte.”

“Eessõnas on antud lühiülevaade põllumajanduse ideestikust, aga sissejuhatus ja kokkuvõte on paljasõnalised, esseistlikud mõtisklused igasugustest inimlikest probleemidest, mille seos põllumajanduse ja Eesti põllumajandusega ei ole tegelikult aimatav.”

“Ülevaade põllumajanduse ajaloost okupatsioonide ajal. Aastad 1940-1990 ei kõlba raamatuna trükis avaldamiseks. Seda ei ole võimalik ka mingite redigeerimiste, ümberstruktureerimiste, ümberpealkirjastamiste, kärpimiste või täiendamistega avaldamiskõlbulikuks teha.”

“Kogu perioodi on iseloomustatud hirmuvalitsuse jõhkra preventiivse terroriga, kus toimus liigagi palju nii otseseid kuritegusid kui ka muid negatiivseid ilminguid nii, et teda tervikuna saab ainult tumedates värvides kirjeldada. Kolhoosikorda iseloomustatakse kui teoorjust. Aga samas tuleb teoses väga sageli (kui mitte läbiminevalt) tõdeda positiivset hoiakut ning mõttearendusi vaadeldevate aastakümnete põllumajanduse ning üldse ühiskondliku elu arengu suhtes.”