Algul tundus see viirastusena, aga oli tõsi: Eesti sinimustvalge lehvis kõrvuti Läti, Ukraina, Valgevene ja Kõrgõzstani lipuga Pihkva oblasti suuruselt teise linna Velikije Luki võidupühaparaadil, mis oli pühendatud Suure Isamaasõja lõpu 65. aastapäevale.

Lippe kandsid kohaliku noorte­organisatsiooni liikmed, kellest osa oli riietatud vastava riigi rahvarõivaisse. Eesti trikolooriga marssinud kolm noort kandsid aga USA armee vana vormi, kusjuures kõigi kolme vasakul õlal ilutses väike Eesti lipp koos kirjaga „Estonia”.

Tundmatu eestlane

„Isa, mis lipp see on?” küsis rahva seast üks väike poiss. Tema isa teadis vastata: „See on Eesti lipp, Eesti sõdurid osalesid meie linna sakslastest vabastamisel.” Keegi vanem mees lisas kõrvalt: „Ja-jaa, eestlasi sai siin palju hukka.” See juhtus 1942. aasta detsembrist kuni 1943. aasta jaanuarini.

Minu kõrval rahva seas ei tekitanud kellelgi küsimustki, miks osaleb paraadil iseseisva Eesti lipp, kuigi vaba Eesti riiki polnud lahingute ajaks olnud juba 2,5 aastat, Eesti korpus oli osa Nõukogude armeest ja selle sõdurid ei julgenud Eesti lipust isegi unistada.

Eesti lippu ja Estonia-embleemi kandnud noored eestikeelsele hüüdele: „Tere! Kas te olete Eestist?” igatahes ei reageerinud. Ilmselt ei kuulnudki nad mind tohutus rahvasummas, kes oli tulnud vaatama esimest sõjaväeparaadi Velikije Luki linna uuemas ajaloos. Paraadi tõmbenumbriks olid ligi 500 Pihkva dessantdiviisi võitlejat.

Velikije Luki ümbruses Eesti laskurkorpuse tegevuse uurimi­sega tegeleva Lõtšovskaja kooli direktoril Boriss Zahharovil oli Eesti lipu paraadil osalemisele lihtne seletus: „Kas nad oleksid siis pidanud kandma Nõukogude Eesti lippu? See poleks ju ka olnud korrektne, sest Eesti on ju iseseisev. Oluline on, et lippu kanti eestlaste mälestuseks.

Velikije Luki ümbruses sai veristes lahingutes surma üle paari tuhande eestlase. Lõtšovskaja kooli kodulooringi juhataja õpetaja Vera Samsonova on õpilastega 1996. aastast saadik Velikije Luki ümbruses Eesti korpuse lahingukohti uurinud.

Koos õpilastega näitas ta mulle uhkusega Velikije Luki eeslinnas Kamenka küla juures olevat tundmatu sõduri hauda, mida nad hooldavad.

Tegemist ongi otseses mõttes tundmatu sõduriga, kelle surnukeha kohalikud elanikud pärast lahinguid leidsid ja tundmatuna matsid. Vera Samsonova on kindlaks teinud, et Kamenka küla juures ründasid sakslaste kindlustusi just Eesti korpuse mehed.

„Suure tõenäosusega on see mõne hukkunud eestlase haud,” arvab ta. „Eestist saadud andmete järgi oleme kindlaks teinud, et Kamenkas hukkus kuus Eesti korpuse meest. Üks neist peaks olema maetud siia.”

Medvedevi selge hinnang Stalinile

•• Venemaa president Dmitri Medvedev andis Suure Isamaasõja lõpu aastapäeva eel ootamatult selge hinnangu Stalini tegevusele.

•• „Stalin sooritas massiliselt kuritegusid oma rahva vastu,” teatas Medvedev eelmisel reedel intervjuus ajalehele Izvestija, mille peatoimetaja küsis presidendi arvamust katsete kohta muuta Stalin türannist kangelaseks.

•• „Vaatamata sellele, et tema juhtimise all saavutas riik palju, ei saa olla andestust sellele, mis tehti omaenda rahvaga,” ütles Medvedev. „Mitte mingil juhul ei saa rääkida sellest, et stalinism naaseks meie igapäevaellu, et taastame sümboleid (tolleaegseid – toim). Seda ei ole ega saa olema. See on absoluutselt välistatud. Selline on praegune riiklik ideoloogia ja minu kui presidendi hinnang (Stalinile – toim).”

•• Võidupüha aastapäeva eel püüti Moskvas tänavatele panna Stalinit kujutavaid plakateid. Seda ei juhtunud, kuid inimesed kandsid neid omal algatusel.