Eesti visioonist

        Tuleb tunnustada Eesti Vabariigi Valitsuste seniseid teotahtelisi jõupingutusi sise- ja välispoliitikas, mis on taganud meie riigi stabiilsuse.
Konservatiivse rahvusliku liikumise pooldajana tõden, et Eesti Vabariigi taasiseseisvuse algusaastatele iseloomulik kodanikuaktiivsus ja -julgus on täna tõrjutud ja pärsitud. Elukorraldus on ülepolitiseeritud – avalikku sektorit ja majandust juhivad kabinetipoliitikud, mitte karjäärispetsialistid. Riigiteenistuste ja -ettevõtete suurus ületab mitmetes valdkondades strateegiliselt ohtliku suuruse ja mobiilsuse, kohati ka seaduskuulekuse. Seadusandlik ja täitevvõim on muutunud enesekeskseks, sh enesele palga kehtestamine. Kasinusmeetmeid ei rakendata kogu võimuvertikaalile.
Iga mitmekülgselt haritud ja laia silmaringiga kodanik tunnetab, et Eesti kui kodanikeriigi areng on jäänud „eliididemokraatia“ loosungite tasemele. Kodanike väljarände suurenemine riigipoolsete tegemata-jätmiste ja esindusdemokraatia-pettumust väljendav ohumärk.
Peame otsima lahendusi ja koostööd kodanikega, kes on jätkuvalt valmis panustama Põhiseaduse eesmärkidesse – eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Soovin, et Eesti riik ei unustataks ühelgi arenguetapil ühiselu igipõliseid väärtuseid ja oma kodanike toimetulekut. Mind ei rahulda olukord, kus Eesti riik ei taga oma kodanike toimetulekut sünnihetkest alates.
On unustatud, et Põhiseaduses loetletud kohustused ning vastutus on jagamatu, mitte valikuline.
Nagu ka kohustused, mis oleme riigina endile vabatahtlikult võtnud NATO ja Euroopa Liidu liikmena.

EESTI  VISIOON LÄHIAASTAIKS

         On vajalik, et järgmisel kümnendil Eesti Vabariik keskendub enam siseriiklike valupunktide lahendamisele ja viib läbi RIIGIREFORMI.
Riigireformi eesmärkideks on süsteemse ja stabiilse valitsemiskorra loomine, esindusdemokraatia au taastamine, kodanike kaasamine avatud kodanikuühiskonna loomisel koos otsustusõiguse võimaldamisega nii maal kui linnas.     Tunnistagem, et reformimise käigus tuleb mõningate probleemide põhjuste kõrvaldamise meetmeid alustada varasemate paradigmade muutmisest.
Riigireformkava peab paika panema omariikluse ja eestluse säilimiseks tervilikud meetmed, ka need, mis on kätketud alljärgnevates peatükkides.

1. Avatud kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond, inimeste koondumine nii formaalsetesse kui ka mitteformaalsetesse, nii püsivatesse kui ka aktsioonipõhistesse ühendustesse, on küpse ühiskonna tunnus. See tähendab arenenud kodanikuvastutust ning poliitikute sallivamat suhtumist vabakonda, kui seni oleme näinud.
Meie valik on avatud kodanikuühiskond, mis eeldab Eesti kogukonna maksimaalset kaasamist valimiste ja valimiste vahelisel ajal ning rahvaküsitlustel.
Esiplaanile peab tõusma kodanike arvamuste arvestamine, sõnavabadus, eestluse säilimine nii maal, linnas kui raja taga. Kodanikuühiskond pole mõeldav suhtlemisega ainult valimiskampaaniate ajal.
Kodanike koostöö peab tuginema erinevate mittetulundusliikumiste vormidena ja riigi toel. Eesti kodanikkonnal peab olema õigus kaasa rääkida seadusloome sessioonidel ja saada tagasisidet riigi kodanikuportaali vahendusel.
Suurim viga ei ole eksimine, vaid keeldumine vigade parandusest ja dialoogi puudumine. Sellepärast on paljude probleemide lahendamisel võtmetähtsus sellel, kuidas riik suudab inimesi kaasata, tagada demokraatlikud otsustusmehhanismid omavalitsustes, ühingutes ja erakondades; milline on kodanike valmisolek võtta vastutus ning ise ühiskonna arengule kaasa aidata. Eelistame tõde, väldime populismi.
Otsime lahendusi väljarände aeglustumiseks, samas toetame väljarännanute integreerumist üleilmsese Eesti kogukonda.
Otsime koostööd riigisiseste rahvusprobleemide lahendamiseks, kuna turvalist tuleviku-Eestit saame ehitada vaid üheskoos.
Eesti ainsaks riigikeeleks on ja jääb eesti keel.

Meetmed

  • Mittetulundusühingust võib kujundada erakonna juhul, kui (minimaalne) liikmete arv ületab 500 tasutud liikmemaksude järgi (erakond de jure). Liikmete arvu vähenemisel alla 500 erakond (sund)likvideeritakse.

  • Riik toetab mittetulundusühinguid (sh erakondi) laekunud liikmemaksu summas. MTÜ-d võivad vastu võtta era- ja juriidiliste isikute annetusi, kui need on annetajate poolt deklareeritud Maksuametis ning on e-avalikud. Deklareerimata ja tuvastamata annetused loetakse ebaseaduslikeks ja kantakse riigi tuludesse.

  • Rahvaküsitluse (referendumi) algatamine ja läbiviimine kehtestada omaette seadusega.

  • Rahvaküsitluse algatamise kohustus on Riigikogul juhtudel, kui seadusandliku menetlusprotsessi käigus võib või tekib riive Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Rahvaküsitluse läbiviimisel kasutada e-valimisseadustiku põhimõtteid.

  • Rahvaalgatuse korras toimuva referendumi (sh Riigikogu või Vabariigi Valitsuse umbusaldamine) korraldamiseks kehtestada referendumi algatamiseelnõule 5000 (või viimase Riigikogu valimiste isikumandaadi häälte arv) valimisõigusliku kodaniku allkirja kogumise nõue. Referendumi eelnõu ja kogutud allkirjad esitab Riigikogule riigikogu liige, kelle ringkonnas rahvaalgatus alustati. Referendumi tulemus selgub poolt- ja vastuhäälte vahest.

2. Valimised

Arenenud kodanikuühiskond ja tugev Eesti kogukond on meie konkurentsivõime peamised eeldused. Ühtaegu jätab see vähem ruumi korruptsioonile, kihistumisele ja ebaausale konkurentsile.
Korruptsioonitajumise indeksi järgi teeb Eesti ohtlikku vähikäiku. Eeskätt ohustab meid poliitiline korruptsioon. Seda põhjustab võimu tsentraliseerimine, ressursside jagamine ülalt alla, erakondade rahastamise läbipaistmatus ja erakondade puudulik sisedemokraatia. Tagajärjeks on murenud usaldus ja usk.
Meie kehtiv valimissüsteem ja -korraldus on riigi arengule jalgu jäänud.

Meetmed

Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadustik muudetakse e-valimiste seadustikuks, tagamaks põhiseaduse-kohased vabad valimised proportsionaalsuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. E-valimistel on elektroonseid valijatenimekirjad ja toimub vaid e-hääletus, kas interneti teel või valimisjaoskonnas. Valimised on ühevoorulised ja tulemused selguvad ringkonniti. Kõik mandaadid jaotatakse ringkonnas (isikumandaatidena).

1. Valimisseadustik: Riigikogu valimine

     1.1. Jäetakse välja välja järgmised (seotud mõistetena): paberkandjal valimissedelid, üleriiklikud kandidaatide nimekirjad, „suletud“ nimekirjad, valimiskünnised, kompensatsioonimandaadid.

     1.2. Valimisõiguslike kodanike nimekirjad koostatakse üksikisikute tulumaksulaekumise koha põhiselt.

2. Regionaalse esindatuse huvides rakendatakse ringkonna kandidaatidele maksulaekumise kohatsensust. Valimistel kandideerimine piiratakse kahe järjestikuse mandaadiga. Ükski kandidaat ei või ülesseadmishetkel teise seadusandliku organi liige. Ühelgi kandidaadil ei ole erakondlikkuse kohustust. Ükski kandidaatide nimekiri ei ületa ringkonnas jaotatavate mandaatide arvu (kandidaatide eelvaliku teeb nimekirja esitaja). Kandidaatidel tuleb ülesseadmisel tasuda minimaalpalga-kordne kautsjon. Kautson tagastatakse vaid valituks osutunud (mandaadi saanud) kodanikele Riigikogu liikme vande andmise järel.

3. Valimisliitudel ja erakondadel on keelatud valimiskampaania läbiviimisel kasutada laenuraha.

4. Valituks osutuvad kandidaadid, kes said valijate poolt enim poolthääli (kandidaadid reastatakse valijate poolt antud häältearvu järgi pingeritta). Võrdse häältearvu korral omistatakse viimane (viimased) mandaat (mandaadid) kandidaatide registreerimisnumbrite järjekorras. Esimene asendusliige on esimene mandaadita jäänud kandidaat (olenemata kandidaatide nimekirjast). Mandaadist võib 3 päeva jooksul loobuda, loobunule mandaati ei taastata ja kautsjoni tagastata.

5. Saadiku usalduse kaotuse tuvastamiseks ja tagasikutsumiseks korraldab Vabariigi Valimiskomisjon mandaadi omistanud ringkonnas e-hääletuse ühe kuu jooksul umbusaldamise või tagasikutsumise esildise üleandmise päevast. Tulemus selgub poolt- ja vastuhäälte vahekorrast; võrdse tulemuse korral saadikumandaat säilib.

6.  Riigikogu legitiimsuse tagamiseks määratakse Riigikogu liikmetele asendusliikmed vaid juhtudel, kui:

– riigikogu liige kinnitatakse peaministriks (asendusliikme määrab Vabariigi Valimiskomisjon samast ringkonnast ja samast nimekirjast);

– riigikogu liikme valimisel Europarlamenti; – riigikogu liige lahkub surma tõttu. Asendusliikme määrab Vabariigi valimiskomisjon samast ringkonnast (valimisnimekirjast olenemata).

7. E-valimiste hääletajate krüpteeritud kviitungi- ja logifailid peavad laekuma hääletamise hetkel Riigikohtu andmepanka, millest Riigikohus edastab Vabariigi Valimiskomisjonile tulemuste selgitamiseks vaid hääletuskviitungi koopia. Valimistulemuste kaebuste ja pretensioonide kontrollimise viimane instants on Riigikohus.

8. E-valimiste arvutiprogramm, krüpteeritud kviitungi ja logifailid säilitatakse kuni järgmiste Riigikogu valimiste tulemuste selgumiseni Riigikohtu arhiivis. Valimistulemuste selgumise järel eelmiste valimiste programm, hääletajate kviitungi- ja logifailid hävitatakse.

9. Riigikogu liikme usalduse kaotuse või tagasikutsumise korraldab Vabariigi valimiskomisjon mandaadi omistanud ringkonnas e-hääletuse ühe kuu jooksul umbusaldamise või tagasikutsumise algatamise esildise laekumise päevast. Hääletamise tulemus selgub poolt- ja vastuhäälte vahekorrast.

2. Valimisseadustik: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise osa.

    1. Kohaliku esindatuse suurendamiseks jaotatakse kõik mandaadid isikumandaatidena ringkonniti. Valimisringkondi peab igas omavalitsuses olema vähemalt kolm, kusjuures linnades iga linnaosa omaette valimisringkond. Regionaalse esindatuse huvides rakendatakse kandidaatidele maksulaekumise koha-tsensust antud omavalitsuses. Valimistel kandideerimine piiratakse kahe järjestikuse mandaadiga. Ükski kandidaatide nimekiri ei ületa ringkonnas jaotatavate mandaatide arvu. Kautsjonit ei ole. Valimisliitudel ja erakondadel on keelatud valimiskampaania läbiviimisel kasutada laenuraha.

    2. Valituks osutunud kandidaadid selguvad valijate poolt antud häältearvu pingerea ja mandaatide arvu võrdlusel. Võrdse häältearvu korral omistatakse viimane (viimased) mandaat (mandaadid) jaotatud mandaadina (kandidaatide registreerimisnumbrite järjekorras). Esimene asendusliige on esimene mandaadita jäänud kandidaat.

    3. Vallavanem/linnapea valitakse ringkonnas parima hääletustulemuse saavutanud kandidaatide vahel poolt-vastu häälte parima tulemusena; vajadusel kahevoorulisena. Vallavanema/linnapea kandidaatidel on õigus oma kanditatuur taandada.

    4. Kandidaat võib kolme päeva jooksul mandaadist loobuda. Mandaadist loobunule mandaati ei taastata.

    5. Valllavanema/linnapea usalduse kaotuse või tagasikutsumise (sh vallavanema/linnapea) tuvastamiseks ja tagasikutsumiseks korraldab valla/linna valimiskomisjon koostöös Vabariigi Valimiskomisjon mandaadi omistanud ringkonnas e-hääletuse ühe kuu jooksul umbusaldamise või tagasikutsumise algatamise esildise laekumise päevast. Hääletamise tulemus selgub poolt- ja vastuhäälte vahekorrast.

    6. Surma läbi lahkunud volikogu liikme asendamiseks määrab valla/linna omavalitsuse valimiskomisjon asendusliikme samast ringkonnast.

3. Omavalitsused ja regionaalpoliitika

Omavalitsuspoliitika peab järgima Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtteid.
Praegu on meil väikesed ja nõrgad omavalitsused, mille toimetulek sõltub keskvõimu soosingust. Medali teine pool on kohaliku võimu sundparteistamine.
Tulevikumudel olgu teistsugune: vallad ja linnad pole keskvõimu vasallid, vaid asumikeskne esindatus ja kohalike inimeste „oma valitsus“.
Omavalitsused ei ole äriühingud, kelle mittetoimetuleku põhjust seostatakse ekslikult nende väiksusega. Omavalitsused peavad olema Euroopa kohalike omavalitsuse harta põhimõtteid järgivad ja riiklikke ülesandeid täitvad struktuuriüksused.

Kuna valglinnastumine toimub ääremaade elukvaliteedi languse arvel, peavad edukad ksekused ülejäänute probleemidesse suhtuma solidaarsusprintsiibil, rakendatakse PEA-RAHASÜSTEEMI. Pearahasüsteemi osaks olev riigipoolne toetus on finantsinstrument, st vahend, mis peab tagama riigi poolt omavalitsustele pandud kohustuste täitmiseks vajalike investeeringute finantseerimise. Riigipoolset toetust võib kasutada ainult investeeringuteks (sh enne pearahasüsteemile üleminekut tehtud investeeringute katmiseks).

Meetmed

  1. Kohalikud omavalitsused jaotatakse KOKS-i muutmisega püsielanike arvu järgi kahte gruppi:

1.1. elanike arvuga kuni 25 tuhat (vallavanema/linnapea, volikogu esimees on abivallavanema/abilinnapea staatuses). Vallavalitsuse liikmed ei ole volikogu liikmed ega omavalitsuse alluvuses olevate üksuste juhid.

1.2. elanike arvuga enam kui 25 tuhat (linnapea, volikogu esimees on abilinnapea staatuses). Linnavalitsuse liikmed ei ole volikogu liikmed ega omavalitsuse alluvuses olevate üksuste juhid.

1.3. omavalitsused elanike arvuga üle 150 tuhande jaotatakse mitmeks omavalitsuseks linnaositi.

  1. Omavalitsuste toetamise senikehtiv kord muudetakse pearahasüsteemiks.

Pearaha suuruseks kehtestada eelmise aasta keskmine maksutulu ühe elaniku kohta Eesti Vabariigis.

Pearahasüsteemi katteallikateks on keskmist maksutulu ületavate omavalitsuste tulude ja riigitoetuste seadusega kehtestatud normatiivide-kohane ümberjaotamine.

Pearahasüsteemile ülemineku järel korrigeeritakse omavalitsuste planeeringud (otstarbekusel ka maakondade piirideülesteks). Pearahasüsteemile ülemineku korral kaob vajadus omavalitsuste sundliitmiseks.

3. Omavalitsuse töötajate tasustamiseks kehtestatakse üleriiklik palgaastmestik, mis hoitakse proportsioonis püsielanike arvuga omavalitsuse territooriumil.

4. Eesti riik loobub omavalitsuste sundliitmisest.

Omavalitsused võtavad teadmiseks, et Vabariigi Valitsus koostöös Omavalitsuste ja Linnade Liitudega kujundab senised maavalitsused 6…9-ks (regionaalseks) maavalitsuseks (nt Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Harju, Paide, Jõhvi, Tartu, Võru) arengu ja koostöökeskusteks. Omavalitsuse esindatus arengu ja koostöökeskuses on kolmeliikmeline. Keskust juhib esindate poolt avalikul konkursil valitud maavanem. Iga keskuse juurde määrab Vabariigi Valitsus oma volitatud esindaja.

4. Sotsiaal- ja perepoliitika

Sotsiaalpoliitikasseame eesmärgiks vahendite parema ja õiglasema kasutamise. Usaldust on murendanud näiteks tervishoiu politiseerimine ja puudega inimeste omaste ilmajätmine pea igasugusest riigiabist. Parandame esmatasandi arstiabi kättesaadavust.

Toetame traditsioonilisi pereväärtusi. Usume, et oleme seni olnud rahvuse taastootmises õhtumaadest sihikindlamad ja edukamad. Soovime, et igale lapsele oleks tagatud vajaduspõhine toimetulek. Et perel jätkuks jõukust ja armastust vähemalt 3 lapse kasvatamiseks.

Meetmed

  1. Laste kasvatamine peab olema Eestis töö, mida arvestatakse tööstaažina alates esimese lapse sünnihetkest.

  2. Koduse vanema tööle naasmine olgu paindlik, võimaldades ka osalise koormusega töötamist. Paljulapselisi ja puuduses elavaid peresid toetame tasuta koolilõunate ja huviringide kaudu.

  3. Rahvuse edasikestmise, juurdekasvu ja arenguvõime tagamiseks jätkata emapalga maksmist.

  4. Mittetöötavatele emadele, kelle lapsed ei ole veel koolieas, maksta vajaduspõhist regulaarset alampalka ja säilitades lapsetoetuste maksmise omavalitsuse kaudu. Või suurendada lapsetoetuse suurendamist elatusmiinimumini.

  5. Puuetega inimese abistajale makstakse vajaduspõhist regulaarset hooldajapalka alampalga ulatuses omavalitsuse vahendusel.

  6. Riik toetab üksikvanemaid ja hooldusasutusi määratud alimentide ulatuses ja võtab alimentide sissenõudmise enda ülesandeks.

  7. Kuigi eestlaste väljaränne on kooskõlas Euroopa Liidu põhiväärtustega, on väljaränne on vaba Eesti kõige teravam probleem. See on seotud noorte tööpuudusega, samuti asjaoluga, et lähiriikides makstakse sama töö eest palju kõrgemat palka. Peame töötama selle nimel, et lahkujad tahaksid Eestisse vanematekoju tagasi tulla.

  8. Kaotatakse eripensionid, mis ületavad üldkehtivaid määrasid üle 20%.
  9. Ei pea vajalikuks pensioniea tõstmis-graafikut muuta.

5. Hariduspoliitika

Hariduses on kõige olulisem kvaliteet ja kättesaadavus. Laste väärtustamine algab sellest, et vanemad ei pea muretsema, kuidas saada lasteaiakoht või leida hea tasemega kodulähedane kool. Eestikeelne haridus peab algama lasteaiast ja algkoolist. Vaid sel kombel tagatakse mitte-eestlaste konkurentsivõime. Gümnaasiumi ja põhikooli eraldamist peab õigustama kvaliteedi tõus.

Paraku on põhjendamatult eelistatud vaid kõrghariduse omandamist ja jäetud unarusse põhikoolile järgneva kutsehariduse omandamise võimaluste arendamine.

Teaduse prestiiž olgu nii kõrge, et ka parimatesse väliskõrgkoolidesse pürgijad eelistavad läbida osa stuudiumist Eestis ning tahavad siia naasta.

Meetmed

1. Arendatakse välja riigigümnaasiumide üleriigiline võrk. Allesjäävatest omavalitsuslikest keskkoolidest ja gümnaasiumidest kujundatakse osa keskhariduslikeks kutseõppekeskusteks või eragümnaasiumideks.

2. Riik peab tagama igale põhikooliealisele noorele läbi omavalitsuste vähemalt ühe huvihariduse või spordiala treeningute rahastamise. Maapiirkondades olevad algkoolid säilitatakse, kuid liidetakse vastava piirkonna põhikooliga (st eraldiasuvateks osakondadeks).

3. Kutseõppekeskustele pannakse ka täiskasvanute täiendkoolituse ja töötute ümberõppe kohustus.

4. Eestikeelne tasuta kõrgharidus on populistlik loosung – keegi ei tea, kuhu see tee viib. Pigem peab tagama igale kutse- ja kõrgkooli üliõpilastele vajaduspõhise toimetulekutoetuse ning eeskujuliku stuudiumi korral stipendiumi maksmise.

5. Eesti keel peab säilima teadus- ja kõrghariduskeelena.

6. Kultuur

Kultuuri rahastamise osakaal riigieelarves peab tõusma, toetada tuleb loomingut. Eestikeelse raamatuturu toimimise ja väärtkirjanduse väljaandmise ime saab kesta vaid piisava auditooriumi olemasolul. Nii on kultuuri kõigi valdkondadega – vajame eesti kogukonna haritud liikmeid kultuurihoidjatena. Eestlus on üleilmne missioon, sest harva on sedavõrd väikese rahva kultuur maailmas nii kõrgel järjel. Kultuur on Eesti olemasolu õigustus ja eesmärk – oleme eesti kultuuri saadikud maailmas.

7. Välispoliitika

Eesti Vabariik on kujunenud välis- ja julgeolekupoliitikas väärtuspõhise lähenemise eestkõnelejaks.

Eesti säilitab oma diplomaatilised esindused ja aukonsulite praktikat Euroopas Liidus ja olulistes välisriikides.

Eesti välispoliitika oskab eristada heasoovlikku koostööd pahatahtlikusest.

Meetmed

1. Eesti Vabariigi Põhiseaduses mittekajastatud Euroopa Liiduga seotud küsimusi otsustatakse rahvaküsitlusel.

8. Julgeolekupoliitika

Eesti jätkab praegust tsiviilkontrollile allutatud riigikaitse arengusuunda. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on riigi turvalisuse huvides.

Säilib ajateenistus praegusel moel ja suurusjärgus. Jätkata Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide tegevuse toetamist.

Vabatahtlik riigikaitse on au sees. Suurendada riigikaitsele vajalikke eraldisi 2,5%-le SKT-st.

Meetmed

1. Mitmekesistatakse riigikaitselist väljaõpet ning taasluuakse hajutatud piirivalve- ja päästealased õppekeskused. Luuakse kaitseväe ajateenistus päästeametis ja piirivalves.

2. Peame vajalikuks rannakaitse- ja päästelaevastiku loomist Kaitseliidu koosseisus ja nende aluste paiknemist väikesadamates.

3. Luua Kaitseliidu piirikaitse üksused.

9. Riigikogu

Riigikogul on olnud Eesti Vabariigi loomisel ja taastamisel oluline roll. Oleme jõudnud ajajärku, mil riigi areng on takerdunud ja kodanike usaldus Riigikogu vastu langenud. Riigikogu vajab muutusi.

Tänaseni on vastu võtmata rahvaküsitluse (referendumi) seadus, mistõttu Euroasjade otsustamisel on jõutud Põhiseaduse riiveteni.

Avalikkus on pettunud Riigikogu enda poolt ametissemääratud kõrgete riigiametnikega (õiguskantsler, riigikontrolör jt) tarbetut vägikaikavedamist ja viimaste poolt tehtud ettepenekute mittearvestamist.

Meetmed

Riigikogu peab järgima EV Põhiseadust ja olema legitiimne:

1. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis, sh – Riigikogu liikme volitused lõpevad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks (ja ei taastu tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest). Vabariigi Valimiskomisjon nimetab uueks Riigikogu liikmeks vastava ringkonna esimese asendusliikme. Erandjuht: riigikogu liikme nimetamisel peaministriks, määratakse uus ajutine riigikogu liige vastava ringkonna (peaministri) nimekirja esimene asendusliige. ˇ Peaministri tagasiastumisel tema volitused riigikogu liikmena taastuvad.

2. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

    • teise tööandja juurde asumisele eelneval päeval;
    • umbusaldamise hääletamise päeval;
    • tagasikutsumise päeval.

3. Riigikogu liikme umbusaldamiseks või tagasikutsumiseks korraldab Vabariigi Valimiskomisjon mandaadi omistanud ringkonnas e-hääletuse ühe kuu jooksul umbusaldamise või tagasikutsumise algatamise päevast.

4. Riigikogu liikmeid tasustatakse ainult Riigikogu, valitsuskabineti ja riigi tippametnike riigi alampalgaga seotud palgaastmestiku järgi.

5. Riigikogu liikmetele lisatasusid ja kompensatsioone (v.a. väliskomandeeringute kulude katmine) ei maksta.

6. Riigikogu liige kaotab erakonnast lahkumisel Riigikogu liikme mandaadi ja tema asemele uut asendusliiget ei määrata.

10. Vabariigi Valitsus

Meetmed

1. Koostab EV riigireformi seaduse eelnõu ja ajakava, ning esitab selle riigi kodanikuportaalis aruteluks. Vähemalt üks kuu kestva arutelu tulemuseks on täiendatud eelnõu, mis edastatakse seadusandjale menetlemiseks. Eelmainitud kodanikuportaal on ka Valitsuse-poolse tagasiside avalikustamise kohaks.

2. Valitsus loobub maavalitsustest kui Valitsuse allasutustest, ning kujundab need koostöös Omavalitsuste liiduga 6…9-ks regionaalseks (nt Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Harju, Paide, Jõhvi, Tartu, Võru) omavalitsuste-vaheliseks arengu ja kompetentsikeskuseks.

3. Valitsus lihtsustab ja liidab ministeeriumide ja ametkondlikud ettevõtlusega seotud registriosad üheks kasutaja-sõbralikuks tervikportaaliks www.äriregister.ee.

11. Maksupoliitika ja rahandus

Riigi üldine maksupoliitika on lähikümnendil suunatud siseriikliku tarbimise suurendamisele ja kodanikuühiskonnale kahjulike vahendusteenuste täiendavale maksustamisele määras, mis ei kahjusta äriühingul teenuste osutamist.

Hoida eelarve tasakaalus. Toetame fiskaalvastutuse lisamist euroopalike alusväärtuste hulka. Samas ei või kasinusmeetmed ja kokkuhoid halvata esmatähtsate ülesannete täitmist.

Riigi rahanduspoliitika peab toetama investeeringuid oma kodanikesse.

Eesti maksusüsteem peab vältima proteksionismi ja põhjendamata käibemaksusoodustusi (nt sõiduautode käibemaksusoodustusi).

Meetmed

1. Tulumaks tunnistatakse 100% kohaliku omavalitsuse maksuks. Tulumaksu ümberjaotamine muudetakse PEARAHASÜSTEEMIKS. Üksikisiku tulumaksumäär langetatakse 20%-ni, tulumaksuvaba määr tõstetakse miinimumpalga määrani.

2. Sotsiaalmaksumäära ei muudeta. Küll aga lõpetatakse sotsiaalmaksust ajutise töövõimetuse kompenseerimine seoses kompenseerimise alustamisega Töötukassa eelarvest.

2.1. Sotsiaalmaksu tasumisest vabastada tööleasunud pensionäride tööandjad ja kuni minimaalpalka saavate töötajate tööandjad.

3. Kütuseaktsiisi määr külmutatakse järgnevaks 5 aastaks; taastatakse kütuseaktsiini kasutamise algne sihtotstarve (100% teede korrashoiuks).

4. Kehtestada eraomandi kinnisvaramaks. Maksuvaba miinimum kuni 100 000 eurot; proportsionaalne maksumäär iga 100 000 euro kohta. Maksu haldab Maksu- ja tolliamet.

5. Kehtestada kõigile vallalistele alates 21. eluaastast 6% lastetusmaks.

6. Kehtestada alkoholi- ja tubakatoodete reklaamivahendajatele sihtotstarbeline reklaamimaks nimetatud toodete tarbimise ohjeldamiseks tarviliku preventsiooni korraldamiseks ja tagajärgede korvamiseks. Maksu haldab Maksu- ja tolliamet.

7. Kehtestada üleriigiline alkoholi ja tubakatoodete kõigile hulgi- ja jaemüüjatele sihtotstarbeline müügimaks (erinevate tootenimetuste järgi) nimetatud toodete tarbimise ohjeldamiseks tarviliku preventsiooni korraldamiseks ja tagajärgede korvamiseks omavalitsuse eelarvesse sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Maksu haldab Maksu- ja tolliamet.

8. Riik kehtestab kohustuslikud 3-5%-i eraldised kõigilt investeeringutelt sotsiaal- või tervishoiuobjektide rajamiseks/rekonstrueerimiseks maapiirkondades.

9. Riigihangete seadust täiendatakse klausliga, mis lisab objekti ekspluatatsiooni- ja halduse erikulud hinnapakkumise tulemuste arvestamisel madalama hinnapakkumise kohustuslikuks osaks.

10. Tõdedes Eesti elanike madalat sissetulekutaset võrreldes teiste eurotsooni riikidega, maksab riik eduka majandusaasta korral igale riigipalgalisele palgalisa SKP ületäitmismääras palgaastmestiku muutmisega (järgnevast 01. aprillist alates).  Samal määral suurendatakse töötutele ja ülalpeetavatele toimetulekutoetusi.

11. Riik loob riikliku pensioni kogumissamba, emiteerides kodanikele igal aastal riiklikeks investeeringuteks kindla summa ulatuses pikaajalisi võlakirju. Võlakirjade lunastamisaeg jõustub pensioniea saabudes; aastatulu makstakse isikule kord kalendriaastal (nt sünnipäev). Võlakirja ostuhind kantakse tema pensionikontole.

12. Alandada lastekaupade käibemaksumäära 50%.

12. Üleriigiline palgakorraldus

Riigi palgakorraldus on kaootiline, süsteemitu. Töötajate nõudmised tipnevad töökatkestustega kord ühe- seejärel teise valdkonna palgasaajate hulgas. Rahulolematud püüavad oma eesmärke saavutada strikimisega, saada eeliseid teiste elualade töötajatega võrreldes.

Meetmed

1. Riik kehtestab valdkondlikud (nt haridus, tervishoid+sotsiaaltöö, politsei+päästeamet+piirivalve jt) mediaanpalgapõhised palgaastmestikud, mis on omavahel võrreldavad ning arvestavad riigiarengulisi prioriteete.

2. Riigikogu, valitsuskabineti, Vabariigi Presidendi ja tema kantselei, riigi tippametnike ning riigiametite töötajatele töötasude määramiseks seatakse sisse ühine palgaastmestik.

3. Omavalitsuste ametnike ja töötajate palgaastmestik kehtestatakse üleriigilisena, kusjuures palgaastmestik on proportsioonis püsielanike arvuga omavalitsuse territooriumil.

4. Alampalgapõhisele palgaastmestike süsteemile ülemineku järel jõustatakse alampalga tõstmine riigieelarve ületäitmise määras aruandeaastale järgnevast 1. aprillist alates.  Riigieelarve alatäitmise korral alampalga tõstmist ei toimu.

5. Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja avaliku sektori ning riigiosalusega äriühingute töötajate lahkumishüvitus piiratakse ühe kuupalga määraga.

Märkus. Kuigi erasektorile palgaastmestike süsteem ei laiene, tahaks loota nende kaasatulekut oma töötajate palgakorralduse iga-aastasteks muutusteks, samuti lahkumishüvitiste maksmiseks.

13. Siseriiklik turvalisus

Siseriiklik turvalisus on tänu politseile, päästemetile ja piirivalvele hästi toimiv.

Kodakondsuspoliitika peab olema kodanikukeskne.

Meetmed

      1. Liiklusohutuse preventiivse meetmena minna üle nn veapunktisüsteemile.
      2. E-avalikustada roolijoodikud aastase tsüklina. Kaasliiklejad peavad teadma, keda karta.
      3. Alaealiste õigusrikkumiste ohjeldamiseks töötada samuti välja ja rakendada vastav preventiivne „veapunktisüsteem“.
      4. Täiendada Kodakondsuseadust klausliga, mis tunnistab Eesti Vabariigi kodakondseteks kõik Eestis sündinud seaduslikult alaliselt elavate vanemate lapsed.
      5. Täiendada Kodakondsuseadust klausliga, mis lubab Eesti kodanike topeltkodakondsust NATO liikmesriikidega, kui riikidevahelises lepingus on täpsustatud kaitseväeteenistuse kohustus.
      6. Kaaluda isikut tõenavate dokumentide kehtivusaega, et üle minna dokumentide hajutatud vahetamisele (kehtivus nt 10 aastat, vahetus igal sünniaasta viimase numbri aastal).

14. Majandus

Majanduses tahame näha rohkem lisandväärtust ja ühistegevust. Odava tööjõuga allhankeriigina pole meil suurt tulevikku, peame saama targa majanduse maaks. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, samuti perefirmad on „maa sool“. Piisava toetuse ja tähelepanuta on jäänud ühistegevus. Riigisisene ettevõtetevaheline koopereerumine on väärastunud (eriti ehitusvaldkonnas), kuigi just see loob parimad võimalused majandusliku edu sidumiseks sotsiaalse vastutustundega.

Peame otstarbekaks rakendada omavalitsuste tellimuste jaotamist avalikel vähempakkumistel. Pakkujatele kehtestatavad kriteeriumid ja tagatised olgu omavalitsuse otsustada .

Kaotada äritegevusele ja ühistegevusele seatud põhjendamatud piirangud, mis pärsivad praktilist töökogemuse rakendamist. Eriti näeme potentsiaali traditsioonilistes tegevusvaldkondades nagu põllumajandus, metsandus ning kalandus, aga ka infotehnoloogias jt.

Meetmed

1. Taasloome Eesti Merelaevanduse ja püüame tuua laevad Eesti lipu alla. Eestlased on mererahvas.

  1. Mehitada riigiosalusega äriühingute nõukogude liikmed avalikel konkurssidel valitud spetsialistidega. Nõukogu esimees ja liikmed olgu roteeruvad. Konkursse korraldagu Riigisekretär.

  2. Eraldada AS-st Eesti Energia välisriikide (Leedu, USA, Jordaania jt) projektid iseseisvaks äriühinguks (kujundada börsiettevõtteks) ja Elektrilevi AS. Misjärel AS Eesti Energia erastada.

  3. Tagamaks riigivara efektiivsema kasutuse, jagada Riigi Kinnisvara, Tallinna Sadam ja RMK (nt piirkondlikeks või valdkonnapõhisteks) ettevõteteks. Kaaluda riigivara rentimist era-haldusfirmadele.

  4. Riigihangete seadust täiendada (vastavalt hanke iseloomule) ekspluatatsioonikulude, energiatõhususe jt erikulude kalkulatsioonide esitamiskohustusega; mis oleks parima pakkumuse selgitamisel määrav.

  5. Algatame/toetame Tallinn-Tapa-Tartu-Valga-Riia raudteekoridori nn euroopa laiusega paralleel-tee ehitamist kiirusele 120-180 km/h ja vajaliku taristu (sh ümberlaadimise tollilaod) loomist. Tartu-Valga-(Riia) lõigul vahetatakse rööpad eurolaiusele.

15. Keskkond

Keskkond ja loodushoid on eesti kultuuri osa. Säästlikkuse, saasteallikate vähendamise ja taastuvenergia eelistamise kõrval peame tähtsaks Eesti maastiku ja miljöö korrashoidu. Seegi eeldab kogukondlikku initsiatiivi. Puhas looduskeskkond ja liigirikkus on Eesti eelis. Samas on keskkonnaprojektide rahastamine tihtigi muutunud ressursside tsentraliseerimise ja ressursisaajate poliitilise survestamise vahendiks. Kaitseme maa- ja metsaomanike huve vähemalt sel määral, et nad saavad tagada oma omandi majandamise.

Meetmed

1. Eramaade omanikel peab olema õigus kompensatsioonile, kui tema maatükk on koormatud kaitseala piirangutega ja/või kommunikatsioonide talumisega.

16. Õiguskaitse

Eesti on inimõigusi austav riik, kus kohtud on sõltumatud ning ligipääs oma õiguste kaitsele peab olema kõigi jaoks tagatud. Kahtlused sellest, nagu võiksid jälitusasutused ja uurimisorganid olla kallutatud, lükkab kõige paremini ümber tõhus järelevalve. Poliitiline korruptsioon, mis on looritatud nn. JOKK-skeemidega, välistatakse poliitilise kultuuri ja valijate nõudlikkusega, aga vajadusel ka seadusi muutes. Parim ennetuspoliitika on kultuuri- ja hariduspoliitika.

Meetmed

1. Süütuse presumpsioon ei ole siiani enesestmõistetav, kehtivust ei kontrollita.

2. On ebanormaalne, et kui kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatele tagatud kõrgem elukvaliteet kui suurel osal vabaduses olijatel. Rakendada meetmed, et mahajäämus kaoks.

  
Tormas, oktoober 2014

——

PS
Tänan, et vaevusid lõpuni lugema!
Kui Sul tekkis vastupandamatu huvi eeltoodut täpsustada, teata sellest meilile Avo.Blankin@gmail.com.
Kõik ettepanekud on tere-tulnud!