Estonia huku saladused: kas tõde teavad vaid surnud?

Urmo Soonvald, www.DELFI.ee
27. september 2010 21:38

Kuigi Estonia hukust on möödas 16 aastat, segavad mitmed salapärased surmad uskumast versiooni, kuhu jõudis ametlik uurimiskomisjon.

Delfi palus 1990ndate alguses politseis töötanud Kalle Klandorfil kommenteerida kolme saladuslikku tapmist ja kolme traagilist haiguslugu, mis on muutnud Estonia katastoofi objektiivse uurimise praktiliselt võimatuks.

Igor Kristapovitð.

1994. aasta oktoobris tapeti Lasnamäel kodumaja ees tolliameti endine peadirektori asetäitja Igor Kristapovitð. ESSis töötanud mehele lasti kuul pähe, kui ta kummardus vaatama tühjaks lastud autokummi.
Klandorf: “Kui laeval oleks midagi salajast viidud, oleks Igor võinud selle avastada. Temast oleks huku uurimisel kindlasti suur kasu olnud.”

Kalev Vahtras.

Jutta Rabe meenutas aastaid tagasi SL Õhtulehele: “Esimestel päevadel pärast Estonia hukkumist oli Kalev päästetute kirjas. Kalevi abikaasale Ruthile kinnitati, et mees on Turu haiglas. Ruth sõitis Soome ja seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, talle näidati fotot ning Ruth Vahtras tundis abikaasa ära. Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend ðokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad.”

Harri Enula:

Estline´i Eesti juht leiti 1996. aastal Tallinna–Keila raudtee äärest. Mees oli keeratud okastraadi vahele ja visatud raudteele. Kõrvalt leiti ta auto ning dokumendid, kõik olid puutumata.
Klandorf: “Ei oska midagi öelda.”

Väino Karmi.

Eesti tuntuimast margikogujast vanemuurija tegeles Estonia huku kriminaalasjaga. Ta suri 1999. aastal pärast pikka ja rasket haigust.
Klandorf: “Karmi oli tuntud uurija. Kas ta tänu haigusele sai ka maksimaalselt uurimisele pühenduda, on lahtine küsimus.”

Aleksander Voronin.

Salapärane Ida-Virumaa ärimees, kelle kohvrit otsisid tuukrid pärast õnnetust meresügavustes oleva Estonia kajutitest. Tuukrite ja tuukri kontrolli omavahelisest vestlusest selgub, et Voronini kohver tuli iga hinna eest leida. See ka leiti, kapten Pihti kajutist…

Voronin pääses küll laevaõnnetusest, kuid suri 2002. juunis insulti. Ta lahkus jäädavalt kaks nädalat pärast seda, kui ajaleht Süddeutsche Zeitung vaagis ühes artiklis tema ja salajase relvaäri võimalikku seotust laevahukuga.
Klandorf: “Kohvris olnud esemete ja dokumentide kohta on mitu versiooni. Kindlasti oleks võinud Voronin paljudele küsimustele vastata.”

Sirje Piht.

Estonia huku ajal saladuslikult kadunud Avo Pihti abikaasa Sirje suri aastaid tagasi ravimatu ajukasvaja tõttu. Kõik viimased aastad oli ta pühendunud Estonia uppumise tegelike põhjuste otsimisele.
Klandorf: “Pr. Piht tegi tublit tööd oma mehe asukoha selgitamiseks. Aitajaid selles oli tal palju. Aga palju oli ka valesid niidiotsi. Tundus, et tihtipeale ta ei jõudnud õigete inimesteni.”