et mis sinu elus ka ei juhtuks, alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks…..

>Professor pidas ülikoolis loengut. Loengu alguses võttis ta välja
>klaaspurgi
>ja täitis selle umbes 5 cm suuruste kividega. Kas purk on nüüd kive
täis,
>küsis ta tudengitelt,
>”Jaa,” vastasid tudengid. Siis võttis professor mõned väiksemad kivid
>ja pistis need ettevaatlikult
>suurte kivide vahele. “Kas purk on täis?” küsis ta uuesti.
>”Jah,” vastasid tudengid jälle.
>Siis võttis professor kotikese liiva ja puistas selle kivide vahele.
>Nüüd hakkasid üliõpilased naerma, sest ka liiv oli ju purki mahtunud.
>”Kujutage nüüd ette, et see purk on teie elu,” ütles professor. ”
>Suured kivid on teie elus kõige olulisemad asjad: perekond, lapsed,
>tervis jne.
>Tähendab kõik see, mis, juhul kui te isegi kõigest muust ilma jääte,
>täidab teie elu sellegipoolest. Väikesed kivid on vähemtähtsad, nagu
>näiteks
>töö, auto, korter.
>Aga liiv on hoopis midagi muud! Ärge unustage, et kui te olete purki
>liiva valanud, siis ei ole seal ju enam ruumi ei suurte ega väikeste
kivide
>jaoks.
>Nõndasamuti on eluga: kui te täidate oma elu väikeste ja tühiste
>asjadega, siis ei ole seal enam ruumi suurte ja oluliste asjade jaoks.
>Mõelge alati sellele, et teie elu saaks olla õnnelik. Suhelge
sõpradega,
>käige vajaduse korral arsti juures.
>Töö, kodukoristamine ja muu kivipuru ja liiva jaoks jätkub ju alati
ruumi.
>Täitke oma elu suurte kividega, ülejäänu on ju ainult liiv!”
>Siis vaatas professor veel kord tudengite poole ja võttis kotist välja
>ühe õlle.
>Ettevaatlikult valas ta selle kivide ja liivaga täidetud purki,
pöördus
>siis saali poole ja ütles:
>”Aga moraal on see, et mis sinu elus ka ei juhtuks, alati on seal
ruumi
>veel ühe õlle jaoks!”