«Grusiinid pidid planeeritust varem lahkuma,» ütles Eesti kontingendi vanem Iraagis, Toomas Väli. Väli töötas Camp Victory baasis kõrvuti Gruusia kolonel Bondo Maisuradzega, kelle töökohta tähistab nüüd vaid punaseristiline laualipp.
Veel hiljuti Iraagi rahvusvahelistesse jõududesse märkimisväärselt lisaüksusi saata lubanud Gruusia pidi ootamatult kõik oma seal viibinud 2000 meest Venemaa agressiooni tõttu koju saatma.
«Operatsioon oli kiire, kuid meil on võimekus selliste liikumiste tegemiseks,» kommenteeris grusiinide kiire lahkumise läbiviimist eile USA kindralmajor Paul E. Lefebvre, kes on Iraagis koalitsioonivägede juhataja asetäitja.
Midagi võimatut tema sõnul vägede kojuviimises polnud. «Loomulikult jääme neist puudust tundma,» kinnitas ta Postimehele. «Tegu oli tublide võitlejate ja heade sõpradega,» rääkis kindral, kelle töökoht asub endises Saddam Husseini Al Faw palees, mis püstitati Iraani–Iraagi sõja mälestuseks.
Esialgu asendab grusiine operatsioonidel USA enda armee, pikaajaline strateegia sõltub kogu Iraagi rahvusvaheliste jõudude tulevikust üldiselt, sõnas kindralmajor Lefebvre. Praegu käivad USA ja Iraagi läbirääkimised vägede staatuse tuleviku üle, kuna ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni all Iraak vägesid enam oma riiki ei soovi.
Seda, et grusiinidest hakatakse Iraagis puudust tundma, kinnitas Postimehele ka rumeenlasest koalitsioonijõudude brigaadikindral Mihai Chirta.
Gruusia väed olid Iraagis 2003. aasta augustist, kokku teenis seal 3954 grusiini. Just koju sõitnud kontingent oli jaotatud kahte ossa, esimene neist asus Baqubah’ lähistel ja aitas muuhulgas julgestada kaht olulist silda. Teine osa turvas Bagdadi rahvusvahelises tsoonis ÜRO abimissiooni.
Halvas mõttes huvitava paralleeli lõi Gruusia ja Iraagi vahel Venemaa peaminister Vladimir Putin.
Ta suutis võrrelda Iraagi eksdiktaator Saddam Husseini tegevust ðiia külade hävitamisel ja Gruusia presidenti Mihhail Saakaðvilit, kes olevat samamoodi tegutsenud Lõuna-Osseetia osseetide elupaikades.
«Venemaa on oma agressiooni vabanduseks toonud mitmeid paralleele,» kommenteeris olukorda Eesti välisminister Urmas Paet.
«Kuid need on kõik vabandused. Küll ei meeldi neile riigi president, küll miski muu,» kommenteeris Paet, kes oli eile teist päeva visiidil Iraagis ning kohtus pärast üleeilset Eesti kontingendiga tutvumist ka Iraagi välisministri Hoshüar Zebari ja asepeaministri Barham Salihiga.
Täna osaleb Paet Euroopa Liidu välisministrite Gruusia-teemalisel erakorralisel kokkusaamisel Brüsselis.
Uudised
Gruusia väed lahkusid Iraagist ülikiirelt
Gruusia väed lahkusid Iraagist ülikiirelt
«Operatsioon oli kiire, kuid meil on võimekus selliste liikumiste tegemiseks,» kommenteeris grusiinide kiire lahkumise läbiviimist eile USA kindralmajor Paul E. Lefebvre, kes on Iraagis koalitsioonivägede juhataja asetäitja.
Midagi võimatut tema sõnul vägede kojuviimises polnud. «Loomulikult jääme neist puudust tundma,» kinnitas ta Postimehele. «Tegu oli tublide võitlejate ja heade sõpradega,» rääkis kindral, kelle töökoht asub endises Saddam Husseini Al Faw palees, mis püstitati Iraani–Iraagi sõja mälestuseks.
Esialgu asendab grusiine operatsioonidel USA enda armee, pikaajaline strateegia sõltub kogu Iraagi rahvusvaheliste jõudude tulevikust üldiselt, sõnas kindralmajor Lefebvre. Praegu käivad USA ja Iraagi läbirääkimised vägede staatuse tuleviku üle, kuna ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni all Iraak vägesid enam oma riiki ei soovi.
Seda, et grusiinidest hakatakse Iraagis puudust tundma, kinnitas Postimehele ka rumeenlasest koalitsioonijõudude brigaadikindral Mihai Chirta.
Gruusia väed olid Iraagis 2003. aasta augustist, kokku teenis seal 3954 grusiini. Just koju sõitnud kontingent oli jaotatud kahte ossa, esimene neist asus Baqubah’ lähistel ja aitas muuhulgas julgestada kaht olulist silda. Teine osa turvas Bagdadi rahvusvahelises tsoonis ÜRO abimissiooni.
Halvas mõttes huvitava paralleeli lõi Gruusia ja Iraagi vahel Venemaa peaminister Vladimir Putin.
Ta suutis võrrelda Iraagi eksdiktaator Saddam Husseini tegevust ðiia külade hävitamisel ja Gruusia presidenti Mihhail Saakaðvilit, kes olevat samamoodi tegutsenud Lõuna-Osseetia osseetide elupaikades.
«Venemaa on oma agressiooni vabanduseks toonud mitmeid paralleele,» kommenteeris olukorda Eesti välisminister Urmas Paet.
«Kuid need on kõik vabandused. Küll ei meeldi neile riigi president, küll miski muu,» kommenteeris Paet, kes oli eile teist päeva visiidil Iraagis ning kohtus pärast üleeilset Eesti kontingendiga tutvumist ka Iraagi välisministri Hoshüar Zebari ja asepeaministri Barham Salihiga.
Täna osaleb Paet Euroopa Liidu välisministrite Gruusia-teemalisel erakorralisel kokkusaamisel Brüsselis.
Allikas: http://gruusia.postimees.ee/?id=26485