Häälelemmik Urmas Liiv

Parim diktor, tõeline proff, vaataja suhtes lugupidav, meeldiv, usaldusväärne, väga hea eesti keelega, sümpaatne hääl, soliidne välimus – Urmas Liivi taasilmumist teleekraanile tervitasid vaatajad üldiselt väga positiivselt. Teda mäletati ja oodati, hoolimata viieaastasest eemalolekust.

„Nüüd on jälle põhjust TV3 uudiseid vaadata,” rääkisid inimesed omavahel ning uuenenud uudistesaatest, eriti aga uutest saatejuhtidest kirjutasid peaaegu kõik ajalehed ja nädalakirjad. Vaevalt oleks uus saatekujundus aga äramärkimistki leidnud, kui ekraanil poleks olnud rosinat – paljude lemmikdiktorit Urmas Liivi.

„See tähelepanu üllatas mindki. Mulle on kirju saadetud ja kaupluses juurde tuldud, et küll on tore, et tagasi olete. Pigem oleks oodanud sellist vastukaja siis, kui mind viis aastat tagasi ETV-st lahkuma sunniti…” on mees ise ka üllatunud, et tema naasmisest tehti nii suur meediasündmus.

Kohtun Urmas Liiviga päriselus esimest korda, ta on mõnevõrra väiksem ja kõhnem, kui teleekraanilt on mulje jäänud. Äärmiselt tagasihoidlik, vaikne. Ainult hääl, see on otsekui vana tuttava oma…
Tema hallikassinised, erakordselt selged kirkad silmad puurivad tähelepanelikult kaasvestleja nägu. Palub vabandust, et on väga halb intervjueeritav. Et on teemasid, millest ta ei taha rääkida. Vaikib, muigab, aga hinge tagurpidi ei pööra. Respekteerigem siis seda.