Ilmatargad: septembri lõpetab vananaistesuvi

Allar Viivik

http://www.sloleht.ee/fotod/2006/09/05/x-ilm.jpg” rel=lightbox>

KULDNE AEG: Sarnaselt eelmiste aastatega pakuvad ilmatargad ka tänavuseks suvelõpuks ilusat ilma.
Arhiiv

Ilmavaatlejate sõnul järgneb kuumale suvele soe mihkli- ja viinakuu, millest ei puudu ka tõeline vananaistesuvi. Marjadest lookas pihlakad ning käbiderohkus näitavad aga pikka talve.

Lõpe agronoom Ilmar Tiismaa teeb septembriilma ennustades selgeks, et suvi pole veel kaugeltki lõppenud.

«Looduses kestab suvi nii kaua, kui öine temperatuur on pidevalt üle nulli. Päevane aga vähemalt +15,» selgitab Pärnumaa mees.

Kalendrisügis algab küll 23. septembril, kuid Tiismaa hinnangul pole ilmad sellel ajal mingil juhul külmad. Praegused sajuhood ning heitlikud ilmad kestavad tema sõnul nädala lõpuni. Noorkuu toob selged ja kuivad ilmad.

«Päevad on soojad ja päikeselised. Rannas peesitama päris ei kutsu, kuid rahvas saab saagid igal juhul üles võtta,» räägib Tiismaa. Juuli- ja augustipõud kahjustas küll põllusaaki, kuid vähemalt Pärnumaal pole agronoomi hinnangul ikaldust karta. Paraku toob septembri teise nädala lõpp kaasa ka esimesed öökülmad.

Sügise esimesel nädalal peaks mehe ennustuse järgi saabuma tõeline vananaistesuvi. Viimane võib kesta ühtejutti kuni kaks nädalat.

«Rändlinnud ei lenda praegu kuhugi. Sookurgede kisa kuulen iga päev,» kinnitab Tiismaa. «Kui Soome kuldnokad lendavad parves meile, alles siis võib oodata külma.» Vananaistesuvi peaks Lõpe mehe arvates tooma Eestisse taolise sooja, nagu see oli ka mullu septembris.

Vananaistesuvi laseb saagi koristada

Elva teadjamehe Aadua Irsi alias Kopra-Onu sõnul on karmide sügiseilmade tulekuga aega küll. Septembri keskpaigani on ilmad tujukalt sajused. Edaspidi hoiab Irsi sõnul kuiva ja päikest.

«Kiduma kippunud kartuli ja juurikad saab põllult kätte. Papa Želnin ütles ikka, et kuivast hullem on uputus, mis ei lase midagi koristada,» annab Elva mees põllumeestele lootust.

SL Õhtulehe ilmavaatleja Ants Põldoja tunnistab, et ennustatud jahe ja vihmane suvi jäi tulemata, ehkki enamik tarku just nii arvas.

Mida aga oodata septembrilt ja oktoobri alguselt?

«Nüüd võiks arvata, et vihm ei jää taeva ja sajab alla sügisel,» räägib Põldoja. Augusti lõpus oli mees kindel, et septembri esimene pool on soe ja kuiv. Nüüd on ta varasemat ennustust muutnud. «Loogiliselt peaks sadu iga nädalaga tihenema. Võib-olla vaibuvad suured vihmad alles kuu keskel,» pakub ta. Põldoja sõnul ootab meid seega ees üsna vihmane sügis. Õnneks on septembri ja viinakuu algus tavalisest isegi veidike soojemad.

«Kõik suved alates 2001. aastast on olnud palavad. Neile on järgnenud pikad ja ilusad sügised,» loetleb Kärdla mees Valter Voole. Ainus erand oli neli aastat tagasi, kui oktoobri esimestel päevadel sadas maha paks lumi. Hiidlase kinnitusel tänavu selline «üllatus» meid mingil juhul ei ähvarda. «Viinakuu keskpaigani püsivad lõunatuuled. Tuleb vihma ja sooja,» arvab ta. Põllumees ning aiapidaja saavad saagi korralikult korjatud.

Käbiderohkus näitab pikka talve

Meeldivalt mõnusat septembrit lubab ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Nende ennustuse järgi on alanud kuul oodata normilähedast või veidi soojemat ilma (mihklikuu keskmine on vähemalt +10). Suurt sadu EMHI ei ennusta. «Kuu esimeses kolmandikus määrab ilma Atlandi tsüklonite seeria. Viimased toovad soojust ja niiskust. Dekaadi lõpul võib Eestini jõuda jahe õhk. Mandril on siis oodata nõrka öökülma,» seisab nende esmaspäeval avaldatud prognoosis.

Septembri teises dekaadis on ilm heitlik, kuid üksikute öökülmadega. «Edaspidi võib tekkida püsivam kõrgrõhuala. Päeval päikesepaistelise ilmaga võib sel ajal olla meeldivalt soe ja vaikne,» lubab ilmajaam.

Veidi paljastavad ilmatargad ka talveennustust. Aadu Irsi sõnul näitavad rohked kaseurvad, kuusekäbid ning kohati tulipunased pihlakad pigem külma kui vihmast ja lörtsist talve. «Kuid enne novembrit pole kõva külma ega korralikku lund küll karta,» pehmendab Adu Irs enda prognoosi.

«Ma ei taha kedagi hirmutada, kuid praeguste märkide järgi tuleb talv pikk ja külm,» arvab Tiismaa. Tema sõnul kitivad mesilased hoolega tarude lennuavasid ja sipelgad ehitavad pesad aina kõrgemale.