Otsekui juhuslikult suureks saanud festivalist on korraldaja Anne Ermi järjekindla pingutuse viljana võrsunud mitte üksnes Eesti mastaabis iga-aastane muusikasündmus, vaid ka Euroopas ja maailmaski teada festival.       

„Jazzkaar” saab 20. Paljud inimesed, ka need, kes pole kunagi käinud „Jazzkaare” kontsertidel, samastavad festivali Anne Ermiga. Millisel määral sa ise tunned enda kokkukasvamist festivaliga?

Mis seal salata, „Jazzkaar” on kui mitte terve minu elu, siis kolmveerand ikka. Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks festivali esinejatele ja sellele, mida saaks paremini teha. Vaid mu elu kaugeimal reisil Lõuna-Aafrikasse jäid festivalimõtted tagaplaanile. Samas on selge, et Anne Erm ei suudaks üksinda festivali püsti panna, „Jazzkaar” on meeskonnatöö ja festivali kordaminekuks on oma panuse andnud hulk vabatahtlikke muusikasõpru.

Edasi >