Jõhvi pöördus ehitusseaduse pärast riigikohtusse

Jõhvi linnavõimudel tekkis kahtlus ehitusseaduse mittevastavusest põhiseadusele, kuna viimane ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Ehitusseaduse paragrahv 13 aga sätestab, et omavalitsus tagab avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise ehitusloale märgitud maaüksuseni, kui ta arendajaga teisiti kokku ei lepi.

Jõhvi vallavalitsuse õigusnõunik Riho Sillar ütles, et see ehitusseaduse paragrahv paneb omavalitsusele ettenägematuid kohustusi. “Kui mõni arendaja ehitab omavalitsuse territooriumile objekti, siis omavalitsus peab tagama sinna juurde kommunikatsioonid. Omavalitsuse tegevuse aluseks on aga arengukava, mis koostatakse mitmeks aastaks ning seal on märgitud ka investeeringud lähiaastateks,” lausus Sillar. Ta lisas, et ka eelarve võetakse vastu arengukavale tuginedes. Kui aga mõni arendaja otsustab omavalitsuse territooriumile midagi ehitada, kohustab seadus omavalitsust kokkuleppe puudumise korral tagama kommunikatsioonid ning tegema selleks plaaniväliseid kulutusi. “Kui mõni kinnisvaraarendaja otsustaks praegu väikese Alajõe valla territooriumile ehitada suvilarajooni, peaks vald rajama sinna arendaja nõudmisel teed, valgustuse ja muu ning oleks sellega ka pankrotis,” tõi Sillar näite.

Õigusnõuniku sõnul ei anna ehitusseadusest tulenev kohustus omavalitsusele võimalust oma asju ise otsustada, nagu põhiseadus seda ütleb.

Kevadel pöördus Jõhvi vald sama küsimusega õiguskantsleri poole, kelle büroost tuli vastus, et antud küsimuses on omavalitsusel õigus esitada taotlus riigikohtule.

ERIK KALDA            
Reede, 25.8.2006