Pada sõimab katelt: Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland võttis kritiseerida ametnike laiskuse ja rahajanu, ehkki riigikogu liikmetele on taolist pattu avalikkuses palju rohkem ette heidetud. (Marianne Loorents)

Ministeeriumide kantslerid plaanisid riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandi Postimehes ilmunud riigiteenistujaid mustanud arvamusartiklile jõulist vastulööki. Ojulandi ründavast avaliku kirja kirjutamisest siiski loobuti.

“Avaliku teenistuse maine sai Kristiina Ojulandi arvamusartikli tõttu tugevalt kannatada,” leiab majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. “Seda lugedes avaliku teenistuse maine kindlasti ei tõuse, kuid kas Ojuland väärib eraldi vastamist…”

Priske sõnul jõudsid kantslerid otsuseni, et tuleb analüüsida, milline osa Ojulandi kriitikast on õige ja milline mitte. “Tegelikult tehakse avalikus teenistuses palju tööd, mis väliselt võib-olla ei paista silma,” rõhutab Priske. “Seda enam, et avalikus teenistuses on vähe arvamusliidreid, kuna erinevalt poliitikust ei tohi ametnik olla esiplaanil.”

Priske kinnitusel solvas ametnikke loodritena kujutav Ojulandi artikkel paljusid riigiteenistujaid, kes teevad oma tööd täie hingega. “Eesti riik ei vaja halvasti makstud ebaprofessionaalseid ametnikke, vaid oma ala parimaid. Viimase variandi puhul saab ka ametnikke hulka hoida nii väiksena kui võimalik,” osutab Priske. Tema sõnul peab kriitikale reageerima ja seda saavad teha eelkõige ikkagi avaliku teenistuse tippjuhid-kantslerid. “Kanname ju vastutust avaliku teenistuse maine eest,” lisab Priske. Anonüümseks jääda soovinud ministeeriumi osakonnajuhataja sõnul hämmastas kõige rohkem teda isegi mitte Ojulandi artiklis sisalduv väärarusaam ametnike tegevusest, vaid see, kes sellel teemal sõna võttis. “Kas see oli nüüd kaval trikk riigikogu probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks, sest artiklis riigiteenistujatele süüks pandav on ju võetud hoopis otse riigikogulaste endi elust,” imestab ametnik. “Riigikogus pole ju pikemat aega midagi muud teha olnud, kui kohvi juua ja paariminutilise istungi järel niisama lõugu laksutada.”

Ojuland teenis ametnike meelepaha 26. mail Postimehes ilmunud artikliga, kus ta maalis riigiametnike tööpäevast muretu äraolemise pildi. “Nüüdne tegelikkus on rahulik hommikukohv kolleegidega riigiameti mugavas puhkenurgas, pikk lõunasöök mõne tuttavaga väljaspool maja ja seejärel kellavaatamine, et millal tööpäev lõpeb. No, ja kui aega üle jääb, siis võib ju natuke paberites ka nokitseda,” kirjutas möödunud aastal riigikogu töö kõrvalt nädalaid saate “Tantsud tähtedega” proovides olnud Ojuland. “Vahe on praegusega selles, et tööd tehti varem tunduvalt intensiivsemalt. Ja keegi ei lugenud minuteid, kui kell kukuks, et lõpuks tööpäev läbi saab.”

Ojuland leidis, et ei juhtuks midagi, kui vähendada ametnike armeed kümne protsendi võrra. Samas viitas ta, et ametnikud on privileegide, preemiate ja lisatasudega üle külvatud. “Mitmed ministeeriumid maksavad lisatasu teadusliku kraadi, keelteoskuse, aga ka näiteks prillide kandmise eest,” väitis Ojuland. “Kui aasta läbi hakkab saama, siis tuleb muidugi 13. palk ehk jõulupreemia. Ja hoidku see ülemus alt, kes julgeb preemiat mitte maksta!”

Ojuland kirjutas, et sellise personali palgapoliitika jätkumisel on Eestil suur oht muutuda e-riigi asemel a- ehk ametnike riigiks. “Preemiat tuleks maksta tööpanuse ja tõhususe alusel. Julgen oma kogemuse põhjal riigikogu kantseleis väita seda, et kahjuks praegu ei ole see nii. Preemiat makstakse enamikule vaatamata nende inimeste tegelikule tööpanusele,” osutas Ojuland ja raputas ka riigikogu liikmetele tuhka pähe: “Me näeme ju iga päev, kui palju inimesi niisama riigikogus liigub, kes tõesti midagi muud ei tee, kui vajutavad oma erakonnast etteöeldud, kas rohelist või punast nuppu. Sellised rahvaesindajad devalveerivad ilmselgelt Eesti riiki. Meil ei ole tarvis looderdajaid ei riigiametis ega põhiseaduslikus institutsioonis nagu riigikogu.”