Kehra paberivabrik, kelle Eesti Energia ähvardas maksmata arvete tõttu elektrivõrgust välja lülitada, on osa võlast kustutanud. Viimased võlad lubab firma klaarida nädala jooksul. “Sel nädalal oleme Eesti Energiale tasunud kaks miljonit krooni,” lausus Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i juhatuse esimees Sunil Marwah. “Järgmisel nädalal tuleb meil elektrifirmale veel tasuda, aga seda pole palju. Üldiselt ei ole Eesti Energiale maksmisega probleeme.”

Ettevõte on võlgu ka Eesti Gaasile. Marwahi sõnul pole see kuigi suur ning järgmisel nädalal kavatsetakse seegi probleem päevakorrast maha saada.

Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukashvili sõnul oli Horizonil ühe makse tähtaeg neljapäeval ning miljon krooni neile tõesti ka laekus. 900 000 krooni oli eile pärastlõunase seisuga veel laekumata, ent samal ajal täitub selle tasumise tähtaeg alles täna õhtul.

Kehra paberivabriku elektrita jäämine võib lisaks tehase seiskumisele tuua kaasa tõsiseid keskkonnaprobleeme, sest vabriku puhasti kaudu läheb Jägala jõkke kogu piirkonna reovesi.

Marukashvili ei soovinud eile spekuleerida, kas makse mittelaekumise korral Eesti Energia tõesti suurkliendi välja lülitab. “Kui ei maksta, siis ilmselt tuleb seda teha, aga otsuse selle kohta peab langetama juhatus. Esmaspäeval on asjad selgemad. Igatahes on praegu näha, et nad (Horizon – toim) pingutavad,” rääkis Marukashvili.

Gaasi hind määrab tuleviku

Horizon on pankroti serval kõikunud juba mõnda aega, sest juunis esitas AS Jakoteks 1,9 miljoni krooni suurusele võlale viidates tehase vastu pankrotiavalduse.

Sunil Marwah lausus eile, et praegu tehasel pankrotiohtu pole, ent tulevik sõltub suurel määral sellest, milliseks kujuneb gaasi hind. “Hoolimata sellest, et gaasi hind on kahekordistunud, saame praegu veel hakkama. Kui gaas peaks aga edasi kallinema, siis on tehase tulevik küsimärgi all,” ütles ta. Koondamisi Sunil Marwahi sõnul praegu ei plaanita.

Valda ähvardab ökokatastroof

•• Anija vald jälgib Kehra vabriku ellujäämisvõitlust hinge kinni pidades, sest lisaks poole tuhande inimese töökohale sõltub tehase reoveepuhasti tööst kogu piirkonna elukeskkond.

•• Abivallavanem Valeri Jõgioja nentis, et kriisikava koostatud ei ole, ent sõltuvusest vabriku käekäigust soovitakse vabaneda.

•• “Euroopa Liidu finantseeritavast veemajandusprogrammist taotletakse piirkonnale 225 miljonit krooni,” lausus ta. “Omaosalus on seal küll suur, kuid ehk saab koos riigiga selle raha leida.”

•• Paberivabriku puhastusseadmeid vald Jõgioja sõnul üleval pidada ei suuda, sest need on kordi võimsamad kui piirkonna elanike reoveekogused.

•• “Keskkonnaministeerium on meiega reovee puhastamise osas kontakti võtnud ja peagi peaks toimuma kokkusaamine riigi, tehase ja valla esindajate vahel,” lisas Jõgioja.

•• Abivallavanem usub, et tehase pankroti korral aitab riik puhastit uue valmimiseni töös hoida. “Aga sotsiaalsete probleemide ärahoidmiseks pole vallal küll midagi võimalik ette võtta,” nentis ta.