Kevadilm saab pööripäeval otsa

Allar Viivik

Ilmatarkade kinnitusel keerab 7–10kraadine kevadilm kahe nädala pärast lõpuks talviseks. Kuu lõpp pakub nii külmakraade kui ka jõuluvana saanilund.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptiku Helve Meiterni sõnul on detsembri teine pool talvine. Esimest jahenemist on oodata juba 10. detsembril. «Külm arktiline õhk peaks Läänemere äärde jõudma 20.–22. detsembri paiku. See muudab ilma talviseks ning valdavaks saavad külmakraadid,» ütleb Meitern. Aeg-ajalt sajab lund ja tuiskab. Öösel võib paiguti oodata 15–20 külmakraadi.

SL Õhtulehe ilmavaatleja Ants Põldoja pakub samuti külma ja lund. Tema sõnul läheb kõige tõenäolisemalt jahedamaks 15.–25. detsembri vahel. Siiski pole oodata superpakast. «Enne kaht karmi talve 1978/79 ja 1986/87 oli november samuti soe, kuid siis läks järsult külmaks. Tänavu seda ei kordu,» kinnitab Põldoja. «Vaid Kuuse-Taat uskus Nelli Teatajale antud intervjuus, et poolest detsembrist poole märtsini on suladeta külm talveilm.»

Tartu Ülikooli teadur Marko Kaasik pakub koduleheküljel detsembri kohta: «Jätkub novembri ilm. Kuid talve arenedes veidi külmema ja lumisemana. Ida-Eestis on loota püsivat lumekatet, läänes arvatavasti mitte. Külma on keskmiselt või veidi vähem, sademeid üle keskmise,» teatab Kaasik.

Soojus ajab seened kasvama ja pungad avanema

Bioloogi Nikolai Laanetu sõnul on loodus tänavu kõvasti tembutanud. Oktoobri lõpp-novembri algus pakkus lühikest talve. «Taimed said külmašoki. Aga kuu aega väldanud soe näib neile kevadena,» räägib Laanetu. Seepärast valitseb looduses paiguti väga groteskne pilt: leppadel, pajudel ja sirelitel tahavad pungad vägisi lahti minna. Koduaedades kipuvad roosid rohetama, paiguti on puhkenud võõrasemad, võililled ja kannikesed. Võrumaal Lasva vallas Tsolgus korjati aga nädalavahetusel priske prae jagu kukeseeni.

Lühikesest külma- ja lumeajast said petta ka loomad. Kolmel loomaliigil – kärbil, nirgil ja valgejänesel – läheb kasukas talvel valgeks. «Kõik need jooksevad praegu ka lumivalgetena keset rohekaspruuni loodust ringi,» teab Laanetu.

Esimeste külmadega varju kolinud kährikud kodivad praegu metsades ringi.

Samamoodi talitavad ka siilid. «Talvituspaigad võivad olla üleujutatud. Loomade küljealune muutub märjaks ja ajab neid tegutsema,» selgitab Laanetu. Küll on paljas maa ja soe ilm kontimööda kitsedele ning metssigadele. Nemad saavad ninaesise väga hästi kätte.