Kohtla -Järve Täiskasvanute Gümnaasium

Selle gümnaasiumi õpilased osalevad edukalt mitmesugustel aineolümpiaadidel, saavad tihti kohti esikümnes, mõnikord ka auhinnalisi kohti. Nii näiteks sai 12. klassi õpilane Mariana Trumm hiljuti maakondlikul inglise keele olümpiaadil kolmanda koha. Gümnaasiumi vilistlane, omal ajal üle-eestilistel keemiaolümpiaadidel paremate hulka kuulunud Igor Smirnov õpib praegu Tartu ülikoolis.

“Meie lõpetajad astuvad ülikoolidesse, sisekaitseakadeemiasse, kolledžisse, kutsehariduskeskusse, nii et kui kellegi arvates õpivad siin ainult äpud, siis eksivad nad väga,” kinnitab Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi direktor Valentina Lausmaa. “Jah, meil on oma spetsiifika, mõni tuleb siia päevakoolist, mõni pärast pikka pausi õppimises, ühtedel läheb õppimine kergelt, teistel raskelt, õpetaja peab kõigile individuaalselt lähenema.”

Gümnaasiumis on palju õpilaste kingitud pilte. Kui vaadata raamatut, kuhu õpilased oma sissekande jätavad, siis on palju tänusõnu, kiidetakse toetuse ja mõistmise eest rasketes olukordades, sest enamik selle gümnaasiumi õpilasi käib enne ja pärast koolitunde tööl ja neil on pere. Nad on täiskasvanud inimesed, kes teenivad elatist, kasvatavad lapsi ja lahendavad oma probleeme. Loomulikult pole neil lihtne lisaks kõigele ka koolis õppida, matemaatikat, füüsikat ja keemiat puurida.

“Klassijuhatajad on meil ka psühholoogi rollis, nad püüavad õpilasi raskel hetkel aidata, sest elus tuleb kõike ette – inimene kaotab töö või on kodus muresid. Ta on tujust ära, õppimine pole talle sel hetkel tähtis, ta tahab kooli pooleli jätta. Sellisel juhul on väga tähtis teda mõista ja vajalikud sõnad leida ning meie pedagoogidel see õnnestub,” ütleb Valentina Lausmaa.

Täiskasvanud õpilastega üle 40 aasta töötanud õpetajad Eha Künnap ja Rimma Pärnits teavad hästi, kui raske neil mõnikord on ning kui tähtis on inimene mõnel hetkel lihtsalt rahule jätta. “Õpetaja räägib mulle kui klassijuhatajale pärast tundi: õpilane teatas täna tunnis, et seda ainet pole tal üldse vaja,” toob Rimma Pärnits näite. “Kohtasin hiljem koridoris seda naist ja küsisin: “Kuidas sul läheb, kuidas tervis on?” Ta puhkes nutma, ütles, et mees pole Soomest kolm nädalat kodus käinud, tema peab aga operatsioonile minema. Me peame mõistma, et asi pole mitte aines, vaid inimesel on lihtsalt raske aeg ja sel hetkel ei tasu temasse rangelt suhtuda.”

Koolipinki ajavad nii soov kui nõudmised

Kuni 2006. aastani oli kooli nimeks õhtukool, kuigi juba ammu õpitakse seal rohkem päeval. Tunniplaan koostatakse pärast seda, kui õpilased on täitnud ankeedi ja näidanud, milline aeg neile õppimiseks kõige paremini sobib, sest selles koolis käiakse üle terve Ida-Virumaa, ka kõige kaugematest valdadest. Ka Narvas on täiskasvanute gümnaasium, kuid seal on ainult vene õppekeelega osakond, Kohtla-Järvel on aga nii vene kui eesti osakond. Ja praegusest 170 õpilasest omandavad pooled tarkusi eesti keeles.

“Meid kutsutakse endiselt õhtukooliks,” ütleb Valentina Lausmaa. “Kunagi varem saadeti inimesi tõesti käsu korras õhtukooli, et nad saaksid kohustusliku keskhariduse. Praegu Eestis sellist nõuet pole, kohustuslik on põhiharidus. Ja meile tulevad inimesed omast vabast tahtest.”

Gümnaasiumis on ka põhikooli klassid alates seitsmendast. Kuid seaduse järgi saab sinna vastu võtta vähemalt 17aastasi.

“Aga juhtub, et mingil põhjusel põhikooli pooleli jätnud noor inimene jääb kõrvale, sest päevakoolis ta ei õpi, meie aga ei saa teda oma kooli võtta, ning see on suur probleem,” ütleb Valentina Lausmaa. “Aasta, kaks läheb kaotsi, noored võõrduvad tööst, sest ka õppimine on töö. Ja algul on neil raske kõik tunnid vastu pidada. Kuid ikkagi lõpetavad nad 9 klassi ja seejärel jäävad meile edasi gümnaasiumi või lähevad ametit õppima. Praegu õpib põhikoolis 28 inimest.”

Enamik gümnaasiumiõpilasi on keskharidust omandada soovivad täiskasvanud. Nende seas on neidki, kel eluaastaid üle nelja- ja viiekümne. Ja mõnesid pole keskkooli õpikute taha toonud mitte suur teadmisjanu, vaid tööandja esitatud nõue. Asi on selles, et näiteks päästjatelt, piirivalvuritelt, politseinikelt ja tihti ka teenindussfääris nõutakse keskharidust. Ja tulebki välja, et inimene on aastaid päästeteenistuses ametis olnud, kuid ühel hetkel pandi ta valiku ette: kas tood keskharidust tõendava dokumendi või lahkud töölt.

Püüab riigieksameid sooritada

Viktor on üle 50 ja kui ma talle helistasin, valmistus ta nagu teisedki gümnaasiumilõpetajad riigieksamiteks.

“Juuksed on peas püsti, ülesanded on sellised, et ei jää kuidagi pähe,” tunnistas mees. “Loomulikult tuleb 20-30aastaselt kõik kergemalt kätte, aga kui oled märksa vanem, on juba raske. Aga midagi pole teha, kui peab.”

Omal ajal lõpetas Viktor kümme klassi, kuid lõpueksamid jäid tegemata. Veel hiljuti sai ta ilma keskkooli lõputunnistuseta hakkkama, kuid neli aastat tagasi tuli taas koolipinki istuda, 10. klassi tulla.

“Tööl nõutakse keskharidust,” selgitab mees. “Õppisin, kuid eksameid, kirjandit ja eesti keelt pole siiani õnnestunud ära teha. Ja ma ei tea, kuidas tööandja suhtub sellesse, kui ma ka sel aastal ei saa keskharidust tõendatavat diplomit. Võib-olla tuleb töölt ära tulla. Minu arvates tuleks inimest hinnata tema töö järgi, selle järgi, mida ta suudab ja oskab, mitte aga selle järgi, kas tal on keskharidus või ei.”

Ema ja poeg ühes klassis

Erika (nimi naise palvel muudetud) tuli täiskasvanute gümnaasiumi oma vabal tahtel. Temal oli õppimises paus 20 aastat. Pärast põhikooli lõpetamist õppis ta pedagoogilises koolis, kuid see tuli pooleli jätta, sest tervisega oli probleeme, siis aga sündisid lapsed. Noorel naisel on kuus last. Noorim neist kahe, vanim 19aastane. Sellel aastal tuli ka vanim poeg täiskasvanute gümnaasiumi, nii õppisid ema ja poeg koos 12. klassis. Koos, teineteist aidates, lõpetavad nad ka gümnaasiumi.

“Mul oli väga hea tunne jälle koolipinki istuda, tundsin, et mu pea töötab veel,” ütleb Erika. “Mulle meeldib väga õppida.”

Peale selle Erika ka töötab. Naine tunnistab, et sel aastal pole tal ühtki puhkepäeva olnud. “Sellest pole midagi, tahan edasi õppima minna,” hämmastab ta oma töövõime ja sihikindlusega. “Kui tahtejõudu ja tahtmist piisab, jõuab kõike ja võib kõike saavutada.”

Miljon krooni uuendamiseks

Kõik Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi kulud kannab Kohtla-Järve linn. Viimase kolme aasta jooksul on kooli investeeritud umbes miljon krooni, ütleb Valentina Lausmaa. Tehtud on korralik remont, klassides on uus mööbel, sisustatud on hubane lugemissaal, kus leidub ka haruldasi väljaandeid. Näiteks 1919. aastal välja antud Oskar Lutsu teos või 1928. aastal ilmunud Flauberti looming. Arvutiklassis korraldatakse tihti lastele ja täiskasvanutele mitmesuguste projektide raames toimuvaid koolitusi, kus ka kool ise osaleb, näiteks õpetatakse kuulmispuudega inimesi ja puudega lapsi arvutit kasutama.

Septembris saab kool 55aastaseks. Juubelile oodatakse sadu vilistlasi ja neid, kellel mingil põhjusel on päevakool pooleli jäänud. Neil on võimalus gümnaasiumi astuda ja õpinguid jätkata.

NIINA VOROPAJEVA
Laupäev, 19.4.2008