3200 töötajaga Kreenholmis on küpsemas streik. Ametiühing pole rahul pakutud palgatõusuga ja moodustab streigikomiteed.
Detsembris nõudis Kreenholmi ametiühing töötajatele palgatõusu 1. jaanuarist 20 protsenti ja 1. juulist samuti 20 protsenti. Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Matti Haarajoki nimetas seda esialgu ebareaalseks. Algul nõustus Kreenholm tõstma jaanuarist palka kümme ja juulist veel viis protsenti.
Kreenholmi töötajate ametiühingujuht Julia Dmitrijeva ütles sel nädalal Põhjarannikule, et nad on saanud lisaettepaneku: kui ettevõte teenib teisel poolaastal 11 miljonit puhaskasumit, tõstetakse palka veel viis protsenti. Dmitrijeva sõnul ei rahulda see neid: „See on jama, sest selle kümne protsendi võrra, mida nad praegu lubavad, peavad nad niikuinii palgafondi suurendama, sest miinimumpalk suureneb.“
Dmitrijeva ütles, et ametiühing on valmis läbirääkimisi jätkama, kuid streigikomiteed juba moodustatakse: „Me mõistame, et streigid pole parim väljapääs. Need ei paranda Kreenholmi turupositsiooni – ettevõtte autoriteet saab veelgi kannatada. Me saame kõigest sellest aru.“
Streigikomitee tähendab streigijuhte. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse järgi juhib streiki kas üks või mitu inimest. Nad valitakse töötajate koosolekul ja on seatud jälgima seaduste täitmist protestiaktsiooni käigus. Streigijuht vastutab ka tööandja vara säilimise eest.
Seaduse järgi peavad streigile eelnema tööandja ja töötajate esindajate läbirääkimised. Pooled allkirjastavad lahkhelide protokolli ja edastavad dokumendi riiklikule lepitajale. Viimane peab mõlema poolega konsultatsioone või annab need volitused oma piirkondlikule esindajale. Kreenholmis võib läbirääkimiste algust oodata esmaspäeval, kui ettevõtte peadirektor naaseb välismaalt. Kui ametiühing otsustab alustada tunniajase hoiatusstreigiga, siis on selle läbiviimine lihtsam: tööandjale ja kohalikule omavalitsusele tuleb sellest kolm päeva ette teatada.
Praegu töötab 1995. aastast Rootsi kompaniile Borås Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi viies Narva vabrikus kokku umbes 3200 inimest. Administratsioon kavatseb seda arvu vähendada 3000ni.
Kreenholm valmistub streigiks
Detsembris nõudis Kreenholmi ametiühing töötajatele palgatõusu 1. jaanuarist 20 protsenti ja 1. juulist samuti 20 protsenti. Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Matti Haarajoki nimetas seda esialgu ebareaalseks. Algul nõustus Kreenholm tõstma jaanuarist palka kümme ja juulist veel viis protsenti.
Kreenholmi töötajate ametiühingujuht Julia Dmitrijeva ütles sel nädalal Põhjarannikule, et nad on saanud lisaettepaneku: kui ettevõte teenib teisel poolaastal 11 miljonit puhaskasumit, tõstetakse palka veel viis protsenti. Dmitrijeva sõnul ei rahulda see neid: „See on jama, sest selle kümne protsendi võrra, mida nad praegu lubavad, peavad nad niikuinii palgafondi suurendama, sest miinimumpalk suureneb.“
Dmitrijeva ütles, et ametiühing on valmis läbirääkimisi jätkama, kuid streigikomiteed juba moodustatakse: „Me mõistame, et streigid pole parim väljapääs. Need ei paranda Kreenholmi turupositsiooni – ettevõtte autoriteet saab veelgi kannatada. Me saame kõigest sellest aru.“
Streigikomitee tähendab streigijuhte. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse järgi juhib streiki kas üks või mitu inimest. Nad valitakse töötajate koosolekul ja on seatud jälgima seaduste täitmist protestiaktsiooni käigus. Streigijuht vastutab ka tööandja vara säilimise eest.
Seaduse järgi peavad streigile eelnema tööandja ja töötajate esindajate läbirääkimised. Pooled allkirjastavad lahkhelide protokolli ja edastavad dokumendi riiklikule lepitajale. Viimane peab mõlema poolega konsultatsioone või annab need volitused oma piirkondlikule esindajale. Kreenholmis võib läbirääkimiste algust oodata esmaspäeval, kui ettevõtte peadirektor naaseb välismaalt. Kui ametiühing otsustab alustada tunniajase hoiatusstreigiga, siis on selle läbiviimine lihtsam: tööandjale ja kohalikule omavalitsusele tuleb sellest kolm päeva ette teatada.
Praegu töötab 1995. aastast Rootsi kompaniile Borås Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi viies Narva vabrikus kokku umbes 3200 inimest. Administratsioon kavatseb seda arvu vähendada 3000ni.
ILJA SMIRNOV
Laupäev, 13.1.2007