Laaneots rõhutas vajadust tõsta kiirelt kaitsevõimekust

Laaneots rõhutas vajadust tõsta kiirelt kaitsevõimekust

23.06.2008 21:44 BNS 

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots toonitas vajadust tõsta kiirelt ja oluliselt riigi kaitsevõimet ning muuta kaitseväe ja Kaitseliidu struktuurid optimaalseks.
 
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots
Foto: Mihkel Maripuu
 
 
«Kaitsejõududes käib praegu tõsine tegevus ühe tähtsa eesmärgi nimel. Selleks on riigi kaitsevõimekuse kiire ja oluline tõstmine,» ütles kindralleitnant Laaneots pühapäeval võidupüha vastuvõtul peetud sõnavõtus.

Laaneotsa sõnul on täpsustamisel kaitseväe ja Kaitseliidu sõja- ja rahuaja struktuurid, mis tuleb muuta optimaalseteks ja tõhusateks.

Kaitseväe juhataja sõnul on lõpule jõudmas Lääne ja Kirde kaitseringkondade loomine, mis peavad hakkama väeüksustena toimima alates 1. juulist. Seejärel hakatakse moodustama Põhja ja Lõuna kaitseringkondi.

Ka tõi kaitseväe juhataja välja vajaduse arendada valmidus- ja mobilisatsioonisüsteemi ning korrastada reserve. Ta lisas, et korrastamisel on kogu mobilisatsioonisüsteem tervikuna.

Laaneotsa sõnul on alates 2009 aastast kavas kutsuda õppekogunemistele senisest ligi kolm korda rohkem reservväelasi. «Väga tähtis on sellesse tegevusse kaasata kogu ühiskond. Viimase toetus «armee reservis» kontseptsiooni realiseerimisele omab otsustavat tähtsust,» ütles kaitseväe juhtaja.

Kõneldes Kaitseliidu tulevikust märkis Laaneots, et sellest organisatsioonist peab kujunema Eestile tõeline turvavaip, mis paindlikult ja tõhusalt reageerib nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaaja ohtudele.

«Äsja riigikogus vastuvõetud kaitseväe korralduse seadus toob kaitseväe ülesehitusse ja juhtimisse olulist selgust,» sõnas kaitseväe juhataja.

Kindralleitnant märkis, et lisaks inimestele on kaitsejõudude võimekuse tagamisel oluline korralik relvastus, tehnika ja materiaalne baas. Loetledes viimasel ajal läbi viidud suuremaid relvastushankeid, sõnas Laaneots, et kaitsevägi ootab lisasoomukeid, 81-millimeetriseid miinipildujaid, uusi granaadiheitjaid, öövaatlusseadmeid ja -sihikuid.

Kaitseväe juhataja märkis, et äsja Eestit külastanud NATO kaitsevõimekuste arendamise ja hoidmise eest vastutava strateegilise väejuhatuse ülemjuhataja USA merejalaväe kindral James N. Mattis kiitis igati heaks Eesti kutseliste üksuste ja mobilisatsioonijõudude segasüsteemil tugineva riigikaitse mudeli.

Samas tõi kaitseväe juhataja murettekitava näitena välja asjaolu, et mullu oli 30 protsenti kutsealustest tegevteenistuseks kõlbmatud ning 33 protsenti tegevteenistuseks ajutiselt kõlbmatud.

«Jutt ei ole vaid kaitseväe probleemist ega ühe kindrali murest sõdurite pärast, see on rahvuse kestmise ja ellujäämise küsimus,» märkis kindralleitnant Laaneots, lisades, et varsti võib rahva nigela tervise tõttu ohtu sattuda riigi majanduse jätkusuutlikkus.

«Kas teile ei näi, et on viimane aeg alustada üleriiklikku operatsiooniga meie täiskasvanute ja laste tervise, ehk rahva tuleviku päästmiseks?» ütles ta.