Lagle Parek: Naeruväärne, kuidas pisikesed närakad käituvad
Eesti Ekspress, 07. jaanuar 2010 23.04
Lagle Parek: Naeruväärne, kuidas pisikesed närakad käituvad (182)
„Värske Ekspressi” avasaate esimene külaline oli seoses äsja ilmunud KGB-agente paljastava raamatuga kunagine dissident ja poliitvang Lagle Parek, kes lajatas saates vastuseks Mihkel Raua küsimustele ausalt ja avameelselt.
Äsja ilmus Arvo Pesti raamat, mis toob päevavalgele seni tundmata KGB pealekaebajad, seni avaldamata legendaarsete protsesside KGB ülekuulamisprotokollid ja räägib vangide vintsutustest vanglaurgastes. Ekspressis ilmus selle kohta pikem Pekka Erelti artikkel pealkirjaga “Ajaloolane paljastab KGB pealekaebajad”.
Vastuseks saatejuht Mihkel Raua küsimusele, kuidas Lagle Parek end praeguses olukorras, kus pealekaebajad jälle avalikuks toodi, tunneb, ütles Parek, et kirg on kadunud. „Praegu vaatad ja mõtled,” nentis Parek.
Pareki sõnul on tal väga hea meel, et Arvo Pesti raamat üleüldse ilmus, sest see näitab repressiivorganite absurdset tööd, mida noorem põlvkond ei tea. „Kõik oli absurdne, nagu ka see, et liha kokkuostu hind oli kõrgem kui müügihind,” tõi Parek näite.
Rääkides praegu olulistel positsioonidel olevatest eestlastest, kellest raamatus juttu, nagu näiteks endine Tartu Ülikooli haldusjuht Riho Illak, ütles Parek, et kõige tähtsam on vabaneda hirmust. Ja hirmust peavad tema sõnul vabanema just needsamad inimesed – avalikustamise läbi.
Sellegipoolest tundus, et Parek pealekaebajaid ei unusta, ka neid, keda ta nimetas närusteks repressiivorganite nupukesteks. „Muidugi on inimesi, kes alati kohanevad, kellel pole häbi. Postsotsialistlike riiikide hulgast on meil isegi suhteliset hästi läinud. Inimene peab töötama, edasi elama, aga see häbi ja väärikuse kadumine on Eestis väga tõsine asi,” märkis Parek.
Koputamisest rääkides ütles Parek: „See on see inimese hind. See murdumine on traagiline. Kuidas see pisike närakas igaks juhuks positsiooni kindlustamiseks naeruväärselt käitub.”
Vastuseks Mihkel Raua küsimusele, kas me peame taluma neid inimesi, kas peaksime kogu aeg hääletama nende mölakate poolt, vastas Parek, et tol ajal ju keegi ei teadnud, et tulevad ajad, mil sellised asjad välja tulavad. „Nüüd on neil see seljakott kogu aeg seljas,” ütles ta, vihjates pigem sellele, et see on nende inimeste endi taak.
Ta selgitas, et näraklikkus oli (ja ilmselt on) väikesi boonusi saada, ja selle eest teisi, ehk ka oma põhimõtteid reeta.
„Aga kõige targem on siiski mõista, miks inimene midagi teeb,” resümeeris Parek. Ja ehkki see kõlas intervjuu keskel, jätame selle siin mõtlemisaineks.
Vaadake videot reedel.
Siiski, toome veel mõned vaatajate küsimused–vastused:
Mida arvate Mart Kadastikust, kes avaldas teie kohta paskville aga on praegu juhtival kohal?
See on tema koorem kanda, mitte minu.
Kas riigikogus istub mõni koputaja?
Koputajate võrk oli arvatavasti nii suur, et osad koputajad ei teadnud isegi, et nad koputasid.
Kas võiksite tagasi tulla poliitikasse?
Kindlasti ei. Minu aeg on läbi. Ma ei ole poliitik.
Mis te arvate kas Jüri Pihl võis töötada koos KGB-ga?
Lagle Parek: Naeruväärne, kuidas pisikesed närakad käituvad
Lagle Parek: Naeruväärne, kuidas pisikesed närakad käituvad (182)
Äsja ilmus Arvo Pesti raamat, mis toob päevavalgele seni tundmata KGB pealekaebajad, seni avaldamata legendaarsete protsesside KGB ülekuulamisprotokollid ja räägib vangide vintsutustest vanglaurgastes. Ekspressis ilmus selle kohta pikem Pekka Erelti artikkel pealkirjaga “Ajaloolane paljastab KGB pealekaebajad”.
Vastuseks saatejuht Mihkel Raua küsimusele, kuidas Lagle Parek end praeguses olukorras, kus pealekaebajad jälle avalikuks toodi, tunneb, ütles Parek, et kirg on kadunud. „Praegu vaatad ja mõtled,” nentis Parek.
Pareki sõnul on tal väga hea meel, et Arvo Pesti raamat üleüldse ilmus, sest see näitab repressiivorganite absurdset tööd, mida noorem põlvkond ei tea. „Kõik oli absurdne, nagu ka see, et liha kokkuostu hind oli kõrgem kui müügihind,” tõi Parek näite.
Rääkides praegu olulistel positsioonidel olevatest eestlastest, kellest raamatus juttu, nagu näiteks endine Tartu Ülikooli haldusjuht Riho Illak, ütles Parek, et kõige tähtsam on vabaneda hirmust. Ja hirmust peavad tema sõnul vabanema just needsamad inimesed – avalikustamise läbi.
Sellegipoolest tundus, et Parek pealekaebajaid ei unusta, ka neid, keda ta nimetas närusteks repressiivorganite nupukesteks. „Muidugi on inimesi, kes alati kohanevad, kellel pole häbi. Postsotsialistlike riiikide hulgast on meil isegi suhteliset hästi läinud. Inimene peab töötama, edasi elama, aga see häbi ja väärikuse kadumine on Eestis väga tõsine asi,” märkis Parek.
Koputamisest rääkides ütles Parek: „See on see inimese hind. See murdumine on traagiline. Kuidas see pisike närakas igaks juhuks positsiooni kindlustamiseks naeruväärselt käitub.”
Vastuseks Mihkel Raua küsimusele, kas me peame taluma neid inimesi, kas peaksime kogu aeg hääletama nende mölakate poolt, vastas Parek, et tol ajal ju keegi ei teadnud, et tulevad ajad, mil sellised asjad välja tulavad. „Nüüd on neil see seljakott kogu aeg seljas,” ütles ta, vihjates pigem sellele, et see on nende inimeste endi taak.
Ta selgitas, et näraklikkus oli (ja ilmselt on) väikesi boonusi saada, ja selle eest teisi, ehk ka oma põhimõtteid reeta.
„Aga kõige targem on siiski mõista, miks inimene midagi teeb,” resümeeris Parek. Ja ehkki see kõlas intervjuu keskel, jätame selle siin mõtlemisaineks.
Vaadake videot reedel.
Siiski, toome veel mõned vaatajate küsimused–vastused:
Mida arvate Mart Kadastikust, kes avaldas teie kohta paskville aga on praegu juhtival kohal?
See on tema koorem kanda, mitte minu.
Kas riigikogus istub mõni koputaja?
Koputajate võrk oli arvatavasti nii suur, et osad koputajad ei teadnud isegi, et nad koputasid.
Kas võiksite tagasi tulla poliitikasse?
Kindlasti ei. Minu aeg on läbi. Ma ei ole poliitik.
Mis te arvate kas Jüri Pihl võis töötada koos KGB-ga?
Ma arvan, et ei.