Riigikogus jõuab esimesele lugemisele uus perekonnaseadus, mille eesmärk on tugevdada nõrgemate osapoolte kaitset, nagu majanduslikult nõrgemad abikaasad, lapsed ja eestkostetavad.

“Juhul, kui abikaasadel on mingit vara, siis on selle jagamine valuline. Riigi ülesanne on see teha võimalikult valutuks,” ütles justiitsminister Rein Lang Eesti Raadio uudistele.

“Praegu on abikaasade ühisvara juriidiline ühisvara, see tähendab, et lahutuse käigus tuleb jagada nii õigused kui materiaalsed väärtused. Sellised protsessid võivad kesta aastaid,” selgitas Lang.

“Uue eelnõu järgi ei jaga mitte kohus asju, vaid abikaasad on oma vara omanikud ning lahutusega järgneb nn. tasaarveldus. See on oluliselt kiirem protseduur, mis ei nõua ka nii suuri kulutusi,” tutvustas Lang uue eelnõu olulisemaid sätteid.

“Lisaks toimub põhimõtteline muudatus eestkoste süsteemis, mis praegu on omavalitsuste keskne. Arutlusele tulev eelnõu annaks järelvalve ja eestkoste määramise ülesande kohtu pädevusse nagu see ka igal pool mujal maailmas toimib,” sõnas Lang.

Justiitsministeeriumi nõuniku Andra Olmi sõnul on mingil põhjusel tekkinud väärarusaam, nagu viiks eelnõu sisse varalahususe süsteemi või nõrgendaks majanduslikult nõrgema poole kaitset. “See ei ole kohe päris kindlasti nii,” rõhutas Olm. “Vastupidi, uus süsteem peaks oluliselt paremini tagama selle, et abielu ajal soetatu jagatakse pooleks.”

Uue perekonnaseaduse eelnõu kohaselt hakkab majanduslikult nõrgemat poolt kaitsma kaks mehhanismi: kindlustatum pool peab tagama talle ja lastele kohase ülalpidamise ning abielu lõppedes on tal õigus nõuda poolt abielu kestel soetatud varast.

Olmi sõnul tähendab see, et laste kasvatamine või majapidamise korrashoidmine võrdsustatakse palgatööga.

Uudne vanema hooldusõiguse kontseptsioon võimaldab senisest paindlikumalt siduda vanema õiguste mahu sellega, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

Evelin Soosaar