Kahel väikelapse emal, kes ei leidnud haige lapsega arsti juurde minnes parkimiskohta, teisaldati haigla pargis valitseva sõidukite rägastiku tõttu auto, kolmandale tehti trahv.
Õigustamata seaduse rikkumist küsivad emad: miks ei ole linn siiani suutnud lahendada haiglate ümbruse parkimisprobleemi, kui probleem on juba väga kaua üleval? Nüüd on see arenenud juba sinnani, et ohtu on seatud väikelaste tervis, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Meil oli üleeile väikesel pojal keskhaiglas aeg kõrvaarsti juurde,” alustas oma juttu kolmeaastase lapse ema Karin. „Keskhaigla juures on parkimiskoha leidmisega alati tegemist. Olin õnnelik, et leidsin ühe koha, ja vaatasin veel selle pilguga, et teiste liikumist ei segaks. Tundus, et kõik on korras,” kirjeldas Karin. Arsti juures läks kokku 20 minutit, väljas ootas neid aga üllatus – auto oli läinud koos teiste samas reas olnud sõidukitega.
„Muidugi ma siis avastasin, et olin teiste järel auto parkimiskeelualasse paigutanud,” kahetses Karin, kellel tuli seejärel hakata koos haige lapsega autot taga otsima. „Kuna olin arvestanud, et liigume autoga, siis oli poiss ka vastavalt riides. Üsna ruttu hakkas ta külma kurtma,” jätkas naine. Ühisteenuste Suurtüki tänava parklast tuli tal, laps süles, otsida õiget kioskit, kus auto välja lunastada. Määratud trahv tuli õnneks vaid 180 krooni, aga auto äraveo eest tuli maksta 420 krooni. „Raha rahaks, aga ärritab see, et kasutatakse ära inimeste abituolekut – arsti juures käiakse ikka häda pärast ja hädalistega ja selle pealt lõigatakse tuimalt kasu!” märkis ema. Kogu jooksmisega sai Karini väike poeg külma ja jäi palavikuga haigeks.
Täpselt samal ajal tuli oma autot lunastama teine lakkamatult nuttev ema, käte peal kõrges palavikus kopsupõletikuga kaheaastane tütar. „Ta oli sellises šokis, et ei saanud rääkidagi,” kirjeldas Karin olukorda. Ka see ema, Eve, tunnistas Päevalehele, et oli tõesti parkinud kesklinna lastepolikliinikusse minnes valesti.
„Kollast joont või märke ma ei näinud,” märkis ta, kirjeldades, et suures autorägastikus on raske üldse aru saada, kus võib parkida. Lastepolikliiniku ees on kõigest kümmekond lubatud parkimiskohta. „Parklast öeldi ka, et paljud emad käivad siin nutmas,” rääkis Eve. „Sellist lihtsat asja ei saa nüüd ära korraldada!” imestas Eve, kelle sõnul näitab juhtunu linna lastevaenulikkust. „Miks ma pean arstiabi eest niimoodi võitlema?” küsis ta.
Ida-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Svea Talvingu sõnul on parkla ehitamine võimatu, kuna see võtaks 70 miljonit. „Meie internetilehelt saab vaadata, kus on parkimine tasuta ja kus tasuline,” andis Talving nõu parkimiskohta otsivatele patsientidele.
Mustamäe lastehaigla ees sai 500-kroonise parkimistrahvi viiekuuse lapse ema Moonika, kes käis lapsega neuroloogi juures visiidil. „Olime polikliinikus kõigest 15 minutit,” imestas Moonika, kelle sõnul ei märganud ta kuskil teadet selle kohta, et parkimine haigla ees on nüüd tasuline. Talle olid taastusraviarstid öelnud, et pea kõik esimest korda tulevad emad saavad trahvi.
Lastehaigla haldusjuht Peeter Insakovi sõnul ei ole nende kesklinna polikliiniku kõrval lihtsalt piisavalt maad, et sinna parklat ehitada, ning selleks pole ka raha. Seda, et Mustamäe maja kõrval on märtsist alates parkimine tasuline, on tema sõnul aga piisavalt juttu olnud. „Tasuliseks muutmine on ainus võimalus parkimist kontrollida,” ütles Insakov.
Kas ei peaks linna kontrolörid pigem aitama parkimist korraldada, selle asemel et autosid lihtsalt ära vedada? „Transpordiametis töötab kümme kontrolöri vastavalt graafikule ööpäev ringi, seepärast ei jätku kõikide haiglate ja teiste tähtsate objektide juurde oma parkimiskorraldajat,” vastas Mutli.
Mutli sõnul ei finantseeri linn parklate ehitamist, vaid aitab hoopis kaasa erainvestorite sellisele tegevusele. „Parkimiskohtade ratsionaalseks kasutamiseks tuleb kaaluda piiratud parkimisajaga parkimiskohtade lisamist, samuti parkimiskontrolli tugevdamist.”
Siiski märkis abilinnapea, et linn on alustanud keskhaiglaga läbirääkimisi, kuidas haigla ümbruses korraldada parkimist, soovimata veel selle sisu avada.
Ametnik ei pea autoga sõitvaid emasid täiemõistuslikuks
Karin pöördus koos oma abikaasaga Tallinna transpordiameti poole, kust neile vastas Tallinna transpordiameti peakontrolör Tanel Ossipov: „Ükski terve mõistusega ema ei tassi haiget last mööda linna, vaid viib ta esmajärjekorras koju soojade seinte vahele, mitte ei sea prioriteediks auto kättesaamise vajadust!” kirjutas linnaametnik Ossipov linnakodanikule vastuseks.
„Pealegi on Eestis väga palju peresid, kellel mootorsõiduk sootuks puudub, kuid ka nemad käivad haiglas ja saavad hakkama. Sõiduauto omamine on siiski privileeg ja vastutus käsikäes, mitte sellega seadust rikkudes nõuda õiglust ajal, mil see lõpuks ennast puudutab. Minul kui kodanikul oleks ülimalt hea meel, kui näeksin tegutsevaid inimesi nõu ja jõuga enne selliste intsidentide toimumist. Paraku on inimloomusele omane vastutuse veeretamine ikka teise õlgadele, selle asemel et leida koos kompromisse ja ideid olukorra parandamiseks,” seisab e-kirjas.
Kui Päevaleht Ossipovilt kirja kohta üle küsis, jäi ametnik enda juurde ja soovis hoopis lisada, et nad ei anna ka rasedatele õigust seadust rikkuda.
Lastega arsti juurde läinud emade autod teisaldati
Lastega arsti juurde läinud emade autod teisaldati
22. aprill 2009 07:10
loe kommentaare (199)
Kahel väikelapse emal, kes ei leidnud haige lapsega arsti juurde minnes parkimiskohta, teisaldati haigla pargis valitseva sõidukite rägastiku tõttu auto, kolmandale tehti trahv.
Õigustamata seaduse rikkumist küsivad emad: miks ei ole linn siiani suutnud lahendada haiglate ümbruse parkimisprobleemi, kui probleem on juba väga kaua üleval? Nüüd on see arenenud juba sinnani, et ohtu on seatud väikelaste tervis, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Meil oli üleeile väikesel pojal keskhaiglas aeg kõrvaarsti juurde,” alustas oma juttu kolmeaastase lapse ema Karin. „Keskhaigla juures on parkimiskoha leidmisega alati tegemist. Olin õnnelik, et leidsin ühe koha, ja vaatasin veel selle pilguga, et teiste liikumist ei segaks. Tundus, et kõik on korras,” kirjeldas Karin. Arsti juures läks kokku 20 minutit, väljas ootas neid aga üllatus – auto oli läinud koos teiste samas reas olnud sõidukitega.
„Muidugi ma siis avastasin, et olin teiste järel auto parkimiskeelualasse paigutanud,” kahetses Karin, kellel tuli seejärel hakata koos haige lapsega autot taga otsima. „Kuna olin arvestanud, et liigume autoga, siis oli poiss ka vastavalt riides. Üsna ruttu hakkas ta külma kurtma,” jätkas naine. Ühisteenuste Suurtüki tänava parklast tuli tal, laps süles, otsida õiget kioskit, kus auto välja lunastada. Määratud trahv tuli õnneks vaid 180 krooni, aga auto äraveo eest tuli maksta 420 krooni. „Raha rahaks, aga ärritab see, et kasutatakse ära inimeste abituolekut – arsti juures käiakse ikka häda pärast ja hädalistega ja selle pealt lõigatakse tuimalt kasu!” märkis ema. Kogu jooksmisega sai Karini väike poeg külma ja jäi palavikuga haigeks.
Täpselt samal ajal tuli oma autot lunastama teine lakkamatult nuttev ema, käte peal kõrges palavikus kopsupõletikuga kaheaastane tütar. „Ta oli sellises šokis, et ei saanud rääkidagi,” kirjeldas Karin olukorda. Ka see ema, Eve, tunnistas Päevalehele, et oli tõesti parkinud kesklinna lastepolikliinikusse minnes valesti.
„Kollast joont või märke ma ei näinud,” märkis ta, kirjeldades, et suures autorägastikus on raske üldse aru saada, kus võib parkida. Lastepolikliiniku ees on kõigest kümmekond lubatud parkimiskohta. „Parklast öeldi ka, et paljud emad käivad siin nutmas,” rääkis Eve. „Sellist lihtsat asja ei saa nüüd ära korraldada!” imestas Eve, kelle sõnul näitab juhtunu linna lastevaenulikkust. „Miks ma pean arstiabi eest niimoodi võitlema?” küsis ta.
Ida-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Svea Talvingu sõnul on parkla ehitamine võimatu, kuna see võtaks 70 miljonit. „Meie internetilehelt saab vaadata, kus on parkimine tasuta ja kus tasuline,” andis Talving nõu parkimiskohta otsivatele patsientidele.
„Parkimispiirang on spetsiaalselt kehtestatud lähipiirkonna raviasutuste soovidest tulenevalt,” kommenteeris Ida-Tallinna keskhaigla parkimise olukorda abilinnapea Jaanus Mutli.
Mustamäe lastehaigla ees sai 500-kroonise parkimistrahvi viiekuuse lapse ema Moonika, kes käis lapsega neuroloogi juures visiidil. „Olime polikliinikus kõigest 15 minutit,” imestas Moonika, kelle sõnul ei märganud ta kuskil teadet selle kohta, et parkimine haigla ees on nüüd tasuline. Talle olid taastusraviarstid öelnud, et pea kõik esimest korda tulevad emad saavad trahvi.
Lastehaigla haldusjuht Peeter Insakovi sõnul ei ole nende kesklinna polikliiniku kõrval lihtsalt piisavalt maad, et sinna parklat ehitada, ning selleks pole ka raha. Seda, et Mustamäe maja kõrval on märtsist alates parkimine tasuline, on tema sõnul aga piisavalt juttu olnud. „Tasuliseks muutmine on ainus võimalus parkimist kontrollida,” ütles Insakov.
Kas ei peaks linna kontrolörid pigem aitama parkimist korraldada, selle asemel et autosid lihtsalt ära vedada? „Transpordiametis töötab kümme kontrolöri vastavalt graafikule ööpäev ringi, seepärast ei jätku kõikide haiglate ja teiste tähtsate objektide juurde oma parkimiskorraldajat,” vastas Mutli.
Mutli sõnul ei finantseeri linn parklate ehitamist, vaid aitab hoopis kaasa erainvestorite sellisele tegevusele. „Parkimiskohtade ratsionaalseks kasutamiseks tuleb kaaluda piiratud parkimisajaga parkimiskohtade lisamist, samuti parkimiskontrolli tugevdamist.”
Siiski märkis abilinnapea, et linn on alustanud keskhaiglaga läbirääkimisi, kuidas haigla ümbruses korraldada parkimist, soovimata veel selle sisu avada.
Ametnik ei pea autoga sõitvaid emasid täiemõistuslikuks
Karin pöördus koos oma abikaasaga Tallinna transpordiameti poole, kust neile vastas Tallinna transpordiameti peakontrolör Tanel Ossipov: „Ükski terve mõistusega ema ei tassi haiget last mööda linna, vaid viib ta esmajärjekorras koju soojade seinte vahele, mitte ei sea prioriteediks auto kättesaamise vajadust!” kirjutas linnaametnik Ossipov linnakodanikule vastuseks.
„Pealegi on Eestis väga palju peresid, kellel mootorsõiduk sootuks puudub, kuid ka nemad käivad haiglas ja saavad hakkama. Sõiduauto omamine on siiski privileeg ja vastutus käsikäes, mitte sellega seadust rikkudes nõuda õiglust ajal, mil see lõpuks ennast puudutab. Minul kui kodanikul oleks ülimalt hea meel, kui näeksin tegutsevaid inimesi nõu ja jõuga enne selliste intsidentide toimumist. Paraku on inimloomusele omane vastutuse veeretamine ikka teise õlgadele, selle asemel et leida koos kompromisse ja ideid olukorra parandamiseks,” seisab e-kirjas.
Kui Päevaleht Ossipovilt kirja kohta üle küsis, jäi ametnik enda juurde ja soovis hoopis lisada, et nad ei anna ka rasedatele õigust seadust rikkuda.
Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines