Lätlased tegid Eestile halduses ära

Lätlased tegid Eestile halduses ära

5 arvamust

Eestist peaaegu kaks korda suuremas Lätis on nüüd kaks korda vähem valdu kui siin.

Rein Sikk,   Eesti Päevaleht, 15. september 2010 07:30
 
„Ju on reformijärgne Läti peagi sama värviline kui see meenelehm,” loodab regionaalministeeriumi kantsler Laimdota Straujuma.

„Ju on reformijärgne Läti peagi sama värviline kui see meenelehm,” loodab regionaalministeeriumi kantsler Laimdota Straujuma. Foto: Rein Sikk

Hoolimata Läti kriisi haripunktist möödunud suvel suudeti seal läbi viia radikaalne haldusreform, mis vähendas omavalitsuste arvu enam kui viis korda. Nüüd, mil loetakse esimesi tibusid, on lätlaste näod naerul. Nukruseks on põhjust pigem lätlaste põhjanaabritel, kes pole ka pika ponnistamise peale ei puile ega maile jõudnud.

Selle loo aluseks on kohtumised nii Läti omavalitsustegelastega kui ka regionaalministeeriumi ametnikega, rääkimata inimestest külatänaval.

Tegelikult olid lätlased hiljuti samas punnseisus kui meie prae­gu. Haldusreform oli kestnud aastast 1992. Palju valdu enam kui viiesajast vireles. Mida suurem oli virelemine, seda suuremad muutuste vastu seisjad seal vallavanemad olid.

Kiire ja karm otsus

Praegu meenutatakse Läti regionaalministeeriumis muigel sui seda demagoogiakogumit ja valede lasu, mille töökohta kaotada kartvad vallavanemad liikvele lasid. Ja mis kõige veidram, naerdakse edasi: tulihingelised reformivastased, kes nüüdseks on oma töökoha säilitanud, on muutunud kõige tulihingelisemateks haldusreformi pooldajateks ja eestkõnelejateks.

Viimase ja otsustava sammu reformi teel tegi endine regionaalminister Edgars Zalans, kes kuulutas ühel hetkel kõik lõpmatud arutelud lõppenuks. Ja teiseks saavutas ta, et omavalitsuste piirid pani paika parlament ehk seim. Nii oli korraga viiesaja vallavanemast vaidleja asemele jäänud vaid sada.

Tõsi, viimase minutini käis lehmakauplemine ka parlamendis ja mõni rahvasaadik suutis säilitada oma lemmikvalla, milles pelgalt paar tuhat inimest. Siiski saavutati poliitiline kompromiss, mõningate vigade hinnaga. Radikaalne reform – valdade arvu viiekordne vähendamine oli otsuseks saanud.

Kolmkümmend kolm vallavanemat kaebasid seimi otsuse konstitutsioonikohtusse, kuid kaotasid. Tee uutes piirides volikogude valimiseks oli valla.

Nüüd arvatakse, et just kiire ja karm valdade liitmine kesk kriisi suutis suurematest probleemidest, et mitte öelda pankrotistumisest päästa nii mõnegi mikrovalla, mis nüüd suurema ja tugevamaga liideti. Kokku läks mullu valdadesse üle 200 miljoni lati Läti ja Euroopa Liidu raha.

Korraga kaks-kolm korda paisunud omavalitsustes oli kõige suuremaks mureks atribuutika muutmine, uute kirjapeade ja ümbrike hankimine, meenutatakse nüüd. Vanemapoolne vallarahvas, kes aga ääremaastumist kartis, nendib rõõmsalt – seal, kus varem oli vallavalitsus, on nüüd teeninduspunkt, aga selles… seesama ammu tuttav sotsiaalnõunik. Nooremapoolsetel pole aga nagunii vallamajja palju asja, paberid aetakse joonde interneti abiga.

„Lätlaste saavutus on kadestamist vääriv. Omavalitsused on nüüd tugevamad ja see muudab ka regioonid tervikuna tugevamaks, tekib sisuline vastukaal pealinnaregioonile,” nentis regionaalminister Siim Valmar Kiisler. „Täna soovitan Eesti omavalitsustel olla tähelepanelikud! Läti piiriäärsed omavalitsused on nüüd tugevamad kui Eesti omad. See hakkab kajastuma piiriäärsete eurorahade taotlemisel ja tööandjate oma valda meelitamisel. Kokkuvõttes tähendab see, et inimeste eluolu paranemine võib Lätis olla kiirem kui Eestis.”

Endine regionaalminister Vallo Reimaa lausus, et kahjuks ei tea Eestis praegu veel keegi, mida me üldse haldusreformilt tahame.

Läti eile ja täna

Enam kui poolesajast omavalitsusest sai 118

•• Lätis on 2,2 miljonit elanikku. Enne 1. juulit 2009 oli Lätis 548 kohalikku omavalitsust, sealhulgas 26 rajooni ja 7 vabariiklikku linna.

•• Nüüd on Lätis 109 valda ja 9 vabariiklikku linna, mis jagunevad viie regiooni vahel. Regioonid on ajaloolised Zemgale, Latgale, Kurzeme ja Vidzeme, millele oma­ette regioonina lisandub Riia ümbrus. Regioonid pole mitte omavalitsusüksused, vaid alus regionaalseks planeerimiseks.

•• Elanike arv Läti omavalitsustes: kuni 2000 – 2; kuni 5000 – 35; kuni 10 000 – 39; kuni 20 000 – 18; kuni 30 000 ja rohkem – 15 valda ja 9 linna.

XXX

ARVAMUS

Kallis Rein!

Arvan, et oled eksiteel. Nagu ka kõik need, kes arvavad, et kohaliku omavalitsuse haldussuutlikust saab parandada vaid nõuka-aegse tsentraliseerimisvõttega.
Siinkohal tasub meenutada üheksakümnendaid, kui kohalik initsiatiiv lükkas käima valdade arengu.
Tõsi, rohujuure tasandil olevat algatusvõimet pole tänaseni jätkunud. Samuti teadmisi, analüüsivõimet ja ideid.

Mitmed poliitikud on pakkunud Saksamaa, Soome jt riikide omavalitsuste mudeleid, mis paraku on samuti tsentraliseerimis-põhised. Nad on unustanud, et Eestis on olnud aegu, mil ühistuliikumine ja koostöö oli eriti tulemuslik. Võib tunduda imelik, et (alati toonitatav) äärmiselt egoistlikud eestlased suudavad koostööd teha.
Aga ometi nad suutsid (, ju vist oli teerull veel leiutamata…).

See, et lätlased suutsid radikaalselt omavalitsusi vähendada, on loomulikult hea tulemus. Paraku on see aga ka suur õnnetus, sest tõeline ääremaastumine Lätis saab nüüd alles õige hoo.
Usun, et sellist asjade käiku Eestis ei soovi ka Sina.

Viitasin eestlaste koostöövõimele. Olgu peale, et see toimis ellujäämise soovi ajel. Aga mille poolest me esivanematest halvemad oleme?
Mis keelab meil mõistlikult oma halduskorraldust arendada?

Mitmeid kohaliku elu valdkondi on suudetud juba praegu tulemuslikult klaarida läbi koostöö või ühisprojektide, kuna ühe omavalitsuse võimekusest enam ei piisa.
Ja siin see omavalitsusreformi jätkamise tee ongi – läbi koostöö ja ühistegevuse, kuid … liitvalla põhimõttel.
KOKSI-põhiselt on liitvald osavaldadest koosnev omavalitsusüksus.
Arvan, et liitunud osavald peaks säilitama esmatasandi omavalitsusüksuse staatuse. (Miks ka mitte – liitvald omavalitsuse 2.-ks tasandiks ?)

Ja ongi kogu idee edasiseks käitumiseks.
Olemasolevad väikevallad võiks pariteetsetel alustel liituda osavaldadena liitvallaks.
Liitunud osavalla volikogu on kohaliku kogukonna esindajaks, esmavajaduste (eeskätt nt sotsiaalia) kättesaadavuse tagajaks, kes vajadusel osaleb oma esindajate kaudu liitvalla haldusalal hariduse, ühistranspordi, avaliku korra, kommunaalteenuste jne (aga ka planeeringute korraldamisel – vaid üksikud vallad suudavad arhitekti teenust kasutada -sic!) jt projektide realiseerimises.
Meenutagem, et mitmes valdkonnas (maareform on lõppenud, perearstindus on paika loksunud, registrid koostatud jms) on kohalik omavalitsus juba praegu pigem järelvalve ja koordineerija kui otsese teostaja staatuses. Sestap on otstarbeks tõepoolest mitmeid andmebaase ja nendega seotud asjaajamisi liitvalda koondada, mitte aga muuta teenuste kättesaadavuse kohta (nii ajas kui ruumis).

Tundub, et kohaliku omavalitsuse arengu jätkamiseks on soodne aeg esmatasandil kalliks läinud parallelism kaotada (st vallavolikogu ja vallavalitsus ühitada: valijalt mandaadi saanud volikogu liikmed valivad endi seast vallavanema/linnapea/). Arvan, et on piisav, kui valla asjaajamisteks on vaid vallasekretärile alluv kanselei ja vallavanema kabinet (spetsialistide büroo). 

Liitvalla volikogu moodustaks osavalla volikogude liikmed pariteetsel alusel.

PS
Muide, Tallinn, EV pealinn, võiks olla tegelikult liitlinn (st esmatasandi linnadest koosnev liitlinn)

Avo Blankin
Tormast