Liigveest lihtsalt ei pääse

Liigveest lihtsalt ei pääse
LoodusKõrgel püsivast põhjaveest tingitud üleujutustele kiiret lahendust ei ole; kuni liigveeprojekt pole ellu viidud, võib loota ainult, et loodus ise veetaset reguleerib.

Viimase suure sula järel ASi Nitrofert raudteejaama territooriumi uputanud liigvesi on tänu püsivatele külmakraadidele mõnevõrra taandunud; suuremaid vett täis auke aherainega täites on ettevõte juurdepääsutee taas läbitavaks muutnud.

“Olukord stabiliseerunud ja kontrolli all,” ütles Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Agu Värimäe. Oht, et fenoole sisaldav vesi taas raudteetammini jõuab ning seda ajapikku nõrgestab, mistõttu mõni raudteel liikuv tsistern võib kummuli kukkuda, on siiski jätkuvalt õhus.

Reostus tuleb pinnasest

“2003. aasta uputuse ajal oli seesama koht üle ujutatud,” väitis Värimäe. “See on suhteliselt madal koht, kuhu sademevesi liigub nii ümbruskonna tööstusterritooriumilt kui ka linna elamuterritooriumilt, sest sademevee kanalisatsioon on välja ehitamata.”

Fenoole on maapinnal olevas vees tema sõnul mitte seepärast, et sinna valguks poolkoksimägedelt tulev nõrgvesi (“Viru Vee esindaja kinnitas, et nõrgvee kogumise, ümberpumpamise ja puhastamisega saavad nad ka praeguste veekoguste puhul hakkama,” ütles Värimäe), vaid kogu selles piirkonnas fenoolidega reostunud pinnase tõttu, mida maapinnal seisev vesi pinnasest välja peseb.

“Varbe peakraav, mis peaks aitama seda seisvat vett ära tõmmata, on puhastamata ega suuda seetõttu rohkem vett endasse võtta,” tõdes Värimäe, kelle sõnul on oluline lõigata ära linna poolt tuleva sademevee liikumine sellele alale.

Liigveeprojekt seisab

“Kogu probleem taandub eestvedajale, kes Ida-Virumaa liigveeprojekti Kohtla-Järve osa liikuma paneks,” vahendas Värimäe nõupidamisel osalenute seisukohta. “Kui Jõhvi vallavalitsus on oma osa üsna efektiivselt vedanud, siis Kohtla-Järve sellega tegelnud ei ole.”

Kohtla-Järve abilinnapea Jüri Kollo märkis, et kui linn oli valmis poolkoksimäe kõrvale kraave kaevama hakkama ja keskkonnainvesteeringute keskus selle tarbeks juba rahagi oli eraldanud, selgus, et projekti järgi kaevates satuksid kraavi fenoolveed.

“Kes selle reostuse Kohtla jõkke laskmise eest maksma oleks hakanud?” jäeti see plaan Kollo sõnul kõrvale ja otsustati kraav hoopis teistkaudu kaevata. See tähendab aga uut projekti, mille koostamiseks Järve Biopuhastusega uuel aastal läbirääkimisi alustatakse.

“Vahtsepa peakraavi linn kaks aastat tagasi puhastas, Varbe peakraav on aga Kohtla valla territooriumil ja selle puhastamine on Kohtla valla teha. Kuna Varbe kraav on meie uuele kraavile eesvooluks, poleks meie kraavist nagunii olulist kasu, kuni Varbe seda vett vastu võtta ei suuda,” arutles Kollo.

Kohtla jõgi umbes

Kohtla jõe alamjooksu võimaluste piires üle vaadanud jahimehed tõdesid, et kopratamme seal veevoolu tõkestamas ei ole. Põhiline takistaja on risu ja setet täis jõesäng ise – kohati alla meetri sügav ja kasinalt paar-kolm meetrit lai.

“Veeseis oli ülevaatuse ajal kõrge ja madalamad kopratammid ei pruukinud välja paista,” möönis Agu Värimäe.

Jahimehed pidid uuesti “luurele” minema, lootuses pääseda nüüd ka neisse kohtadesse, kuhu üleujutatud luhad eelmisel korral ligi ei lubanud.

Üksiti tehti jahimeestele ülesandeks lõhkuda Vahtsepa peakraavil avastatud kopratamm.

“See on ränk käsitsitöö,” nentis Värimäe.

Kohtla jõe puhastamise eestvedajaks on soostunud hakkama Kohtla vald.

KÜLLI KRIIS
Põhjarannik, teisipäev, 30.12.2008