Neil päevil on väljas selle talve kõige külmemad ilmad. Vanades, Teise maailmasõja eel ehitatud palkmajades elavad inimesed peavad ahju kütma kaks-kolm korda päevas ja isegi siis ei pruugi kodu soojaks saada. Tallinna tehnikaülikooli teadlased eesotsas ehitusinsener Tar­go Kalamehega uurisid ligi aasta jooksul ennesõjaaegsete maaelamute sisekliimat, ehitusfüüsikat ja energiasäästu. Peamine tõdemus, millele teadlased jõudsid, on see, et maapiirkondades asuvate majade põhilised probleemid on vähene sooja- ja õhupida­vus ning halb sisekliima. Ühesõ­naga – ahju võid kütta palju jõuad, sooja tuba aga üldjuhul ei saa, sest maja pole õigesti soojustatud.

Uuringu üks tellija, MTÜ Vanaajamaja asutajaliige Andres Uus ütles, et üldjoontes teavad palkmajadega tegelevad ja neis elavad inimesed juba ammu hoonetega kaasnevaid muresid. Kuid on ka maju, mida „meistrimehed” on oma kätega üritanud soojapidavamaks muu­ta ja toppinud kinni iga viimase kui mõeldava õhuava. Tagatipuks on vanale hoonele ette pandud moodsad pakettaknad. Nendes majades on probleemiks niiskus ja tuksis sisekliima. Kõige problemaatilisem on aga olukord nendes maamajades, kus elatakse ajutiselt. Seal on tihti tekkinud ka mädanik ja vohama on hakanud mikrobioloogilised organismid. Andres Uus selgitas, et äsja valminud uuringu kõige suuremaks plussiks on see, et teadlased on asunud nõu andma, kuidas maamaju soojemaks muuta ja mil viisil võiks ette võtta renoveerimistööd. Kõige parema tulemuse annaks terviklik ja läbimõeldud renoveerimine.  

Mõjub tervisele

„Inimeste suurimaks mureks on rahapuudus. Uuringuga püü­tak­se veidigi inimesi aidata, et mis siis mõistlik oleks: kas va­he­tada aknad välja või panna li­sa­soo­justust ja kas pigem soojustada lage või põrandat,” rääkis Uus. Et soojustama peab, seda kinnitavad ka uuringu tulemused. Nimelt ei vastanud ligi 92 protsendis uuritud maaelamutes sisetemperatuur sisekliima standardile. Vanas palkmajas, milles inimesed aasta ringi sees elavad, on keskmine sisetemperatuur talvel 17,8 kraadi. Normaalne oleks vähemalt 18-kraadi. Ajutiselt kasutatavates elamutes on see aga vaid seitse soojakaardi. Ja et halb sisekliima, külmad eluruumid ja muud maamajade hädad ei tunduks niisama tühja sõnakõlksutusena, uurisid teadlased ka seda, milline on nende mõju inimeste tervisele. Ligi 20 protsenti arvas, et puudulik sisekliima võib olla põhjustanud neil allergiat, väsimust, peavalu või uima­sust.

Riigilt abi loota ei tasu

•• Kui Eesti riik on suunanud saastekvoodi müügist või Euroo­pa Liidust abirahana saadud miljoneid eurosid korrusmajade renoveerimise ja energiasäästlikumaks muutmise tarbeks, siis maa­maju riigi abil korda teha ei saa.
•• Professor Targo Kalamehe sõ­nul on aga peale korrusmajade tarvis uurida ka teiste elamutüüpide olukorda ja töötada välja võimalikud renoveerimislahendused. 
•• Teadlaste väitel on võimalik vana maamaja miljööd rikkumata parandada hoone üldist energiatõhusust kolmandiku võrra ja vähendada soojusenergia kulu ligi 40%. Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler ütles, et riik aitab praegu maamaju korda teha üksnes lasterikastele peredele mõeldud eluasemetingimuste parandamise skeemi kaudu. 

xxx

Kommentaar
Artikli autorid on jätnud mainimata, et maamajadel on tänu oma puitkonstruktsioonile kõik eeldused rekonstrueerida nn ökomajadeks.
Äraseletatult – oskusliku soojustamisega on võimalik saavutada olukord, et talvel ei peakski kütma enam kui üks kord päevas. 
Samuti pole mainitud sedagi, et maamaja soojustamine on väiksema erikuluga kui korrusmaja puhul. Tegelikult on asi veelgi hullem – kivi- või rb-paneelmaja soojakulusid polegi võimalik soojustatud puitelamu tasemeni alandada.   

Akendest rääkides peab aga kohe mainima, et kahekordsed puitaknad on renoveeritult otstarbekamad kui ükskõik millised ühekordsed.
Kohane lisada, et maamaja omanik peaks unustama plastraamidega akende olemasolu üldse.

Kui vajad abi või oskusteavet rekonstrueerimise kavandamisel, otsi mind üles.
Avo Blankin
info@rencon.ee