Margus Hundi, Kaire Leibaku ja Marek Niidu kojutulek tekitas lõbusa kaose

 Ootusärev hüüe “nüüüüüüüüd!” täitis kell 23.33 terve Tallinna lennujaama hoone, kui kolme värsket juunioride maailmameistrit oodanud ahnete silmapaaride ette laskunud lifti uks avanes. Rahvahulgaga silmitsi sattunud lennujaama tööline verest välja ei löönud ja läks oma asjatoimetusi õiendama. Teda saatis üldine pettumusohe.

Ligi kolmveerand tundi ootamist hakkas juba vaikselt mõjuma ning üks loosungikandja kurtis juba väsimust.

“Kui sina, Mikk, kettamehena ei jõua hoida, kes siis veel jõuab?” tõreles Karksi-Nuiast kohale tulnud neljakümnepealist Margus Hundi fännklubi kantseldanud mees maailmameistri treeningkaaslasega. Sellest piisas – loosung “Myrka vs World 2:0” kerkib õigele kõrgusele.

Ja juba paar minutit hiljem said ootajate piinad tasutud. Liftist väljusid kolm kergejõustiku maailmameistrit – Margus Hunt, Kaire Leibak ja Marek Niit. Nende selja tagant hiilivad välja treenerid Rein Ahun, Kersti ja Mehis Viru ning Valter Espe.

Hiina ei meeldinud

Esialgne müra muutub skandeerimiseks “mürka-mürka” ja kulub ligi viis minutit enne, kui hullunud rahvahulk vaikib.

“Uskusin, et Karksi-Nuiast inimesi tuleb, aga et nii palju…” oli kahekordseks ilmameistriks tulnud Hunt heldinud. “Kunagi ammu hakati mind Müürsepaks kutsuma ja sellest sai siis Mürka,” selgitas ta hüüdnime saamist.

“Minu jaoks on mõlemad medalid võrdselt tähtsad. Kettaheites sain kulla kulla pärast. Olin favoriit ja läksin võitma, ent rekord lisab asjale palju juurde. Kuulitõukes võidetud kuld on aga endalegi üllatus,” rääkis 205-sentimeetrine Hunt enda kasvu kohta ootamatult vaiksel häälel.

Kolm kangelast said Eesti Olümpiakomitee juhilt Mart Siimannilt mälestusmündi, kuhu on graveeritud 19 Eesti olümpiavõitja nimed. “Kuigi see on väike, on siin piisavalt ruumi uute nimede jaoks,” avaldas Siimann lootust, et juunioride maailmameistritest võiksid kunagi saada ka olümpiavõitjad.

“Mulle ausalt öeldes viskas Hiinast juba kopa ette: hotellis oli külm, väljas aga jube palav. Praegu küll tagasi minna ei tahaks,” ei kipu 200 meetri võidumees Marek Niit enne 2008. aastat Pekingisse tagasi.

“Olümpial muidugi tahaks joosta. Mis see norm on, mingi 20,7… see on väga-väga raske, aga usun, et jooksen selle ära.”

Kolmikhüppes maailmameistriks tulnud Kaire Leibak kavatseb järgmisel aastal sihikule võtta juunioride maailmarekordi 14.62. “Praegugi on meeles kõik need viimased emotsioonid, kuidas valmistusin viimaseks katseks ja mida siis tundsin. Tähtsam kui kuldmedal on minu jaoks sooritus ise,” rääkis Pekingis Eesti rekordi 14.43-le viinud neiu kallistuste ja õnnitluste vahepeal.

Kell 00.30 käis möll Tallinna lennujaamas veel täistuuridel.