2001. aastal teist korda ülikooli astudes viis Länik nimelt täide oma unistuse omandada kaasaegne kõrgharidus – 1975. aastal rikkus plaani Tartu ülikooli astuda tööpakkumine Eesti Riikliku Filharmoonia orkestris ning 1979. aastal Pedagoogikaülikoolis alanud kultuurhariduse õpingud tuli samuti töö tõttu pooleli jätta, kirjutab SL Õhtuleht.

«Ma olen maksimalist ja täiuslikkuse taotleja. Mida iganes ma elus ette võtan, tahan teha väga hästi. Mulle ei meeldi poolikud asjad ja seekord ma lihtsalt pidin otsustama – kas suur lava või ülikool,» meenutab Länik, kes taasiseseisvunud Eestis kultuurinõunikuks õppis, olles kogu kooliaja väga tubli õpilane, kes ei puudunud ühestki loengust ja lõpetas cum laude’ga nii bakalaureuse- kui magistriõppe.

Oma 8. klassi lõpukirjandis märkis Länik, et tahab saada lauljaks ja näitlejaks ning ütleb, et nüüd on vähemalt unistuse esimene pool täitunud.

«Läbi elu on mind õnnelikuks teinud see, et olen tegelenud sellega, mida ma kõige rohkem olen tahtnud teha ja mida ma kõige rohkem olen ka armastanud. Mis on mulle olnud ühtaegu nii hobi kui ka töö. Mis on olnud kõige kallim ja millesse olen ma valanud nii oma rõõmud kui ka pisarad,» räägib Länik oma tööst ning ütleb, et ei kavatse laulmist niipea lõpetada.

Sünnipäeva tähistab lauljanna tagasihoidlikult, minnes paari lähima sõbraga sööma.