Meeskooride võistulaulmine

Eesti Meestelaulu Selts (EMLS) korraldas 6. detsembril seltsi 20. aastapäeva ja Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistamiseks meeskooride võistulaulmise. Võistlus toimus Tehnikaülikoolis.

Seltsi aastapäeva ja Meeskooride võistulaulmise puhul ilmunud trükis avaldas info osalevate kooride ja nende valik-kava. Tänusõnad seltsi kooridele oli kirja pannud EMLS patroonVabariigi  President Toomas Hendrik Ilves.
Võistluskategooriaid oli kolm. Sobiva kategooria valis kohustusliku
laulu järgi koor ise, samuti vabalt valitud repertuaari.
Kohustuslikeks lauludeks olid G.Ernesaksa laulud Näärisokk (A-kat), Rännakulaul (B) ja Mai tuli (C). 

Võistulaulmise tulemusi hindas EMLS juhatuse poolt moodustatud
rahvusvaheline zürii. Hinnati koori kava huvitavust, sisukust,
ülesehitust, interpretatsiooni, kooritehnilist viimistlust.

Väga ladusalt kulgenud lauluvõistluse kõigi kolme kategooria parimad esinesid lõppkontserdil koos EMLS teiste lauluaastal tuntud tegijatega.

A-kategoorias parimatena esinesid lõppkontserdil Kammermeeskoor Revalia (dirigent Hirvo Surva), Inseneride Meeskoor (Ants Üleoja), Tartu Akadeemiline Meeskoor (Alo Ritsing) ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor (Peeter Perens).

Kuna 8. novembril toimunud Eesti Meestelaulu Seltsi volikogu valis üksmeelselt uue juhatuse, andis 12 aastat EMLS-i juhtinud Jaan Ots ametiketi üle uuele juhatuse esimehele Arvi Karotam.

Vaata tulemusi EMLS kodulehelt

Virumaa kooridest astusid võistulaulmisel ülesB-kategoorias:
Rakvere Meeskoor, dirigendid Aime Rahula ja Olaf Leps;
C-kategoorias:
Avinurme Meeskoor, dirigendid Urve Tooming ja …, –Tänukiri;Meeskoor Kaevur (dirigent Elo Forsel) – III koht.

Mõned pildid lõpukontserdilt:

Ester Mägi.jpg: Helilooja Ester Mägi on nüüdsest Eesti Meestelaulu Seltsi auliige. Valik-kavas esitas Kammermeeskoor Revalia tema loomingust laulu Kerko-kell .

Helilooja Ester Mägi on nüüdsest Eesti Meestelaulu Seltsi auliige. Valik-kavas esitas Kammermeeskoor Revalia tema loomingust laulu Kerko-kell.

Avinurme.jpg: Avinurme Meeskoori esitus oli väärt tänukirja

Avinurme Meeskoori etteaste oli väärt tänukirja

XXX

 

Võistulaulmise žürii esimehe kommentaar 

A-grupp

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor

Kooril on õnnestunud kaasata palju uusi (noori) lauljaid ja on üks eesti suuremaid. Suurte kogemustega koor koos professionaalse dirigendiga suudavad pakkuda häid ettekandelisi ja kõlaliselt ilusaid momente (Pilvedele). Tundub, et uued lauljad ei suuda veel üldist vokaalset kvaliteeti mõjutada. Lisaks I tenori kõrge registri ja bassi madala registri vaegusele on koori suuremaks probleemiks lauljate reaktsioonivõime: ebatäpsused sisseastumistes, eksimised rütmides, ka sõnades, tempode muutumises, dünaamikas, shtrihhides. Nii kuulis sageli üksikute häälte väljakostmist, ebapuhast häälestust, ansamblilist praaki, intonatsioonivääratusi. Oreli „asendusinstrument“  (Emakeel) tekitas kooris ilmselt ebakindluse kogu loo vältel.

Piret Rips lisab – konkursi laulud jäid oma helikeelelt liiga sarnaseks. Soovitan järgmisel konkursil julgemalt otsida uusi teoseid, mis eristuksid üksteisest selgemalt nii oma harmoonia kui karakteri poolest.

Tallinna Ülikooli Meeskoor

Koor on teinud läbi kiire ja märgatava arengu. Esinemist iseloomustab ütlemisjulgus, energilisus, tahtelisus. Kaitse Jumal… – tubli tulemus, kulminatsioonis vallandus ka jõuvaru, veenev dramaturgia. Meelde jäi II tenori soolo Näärisokus, küllalt tuntav kergus Morleys. Ettekandelistes taotlustes ollakse küllalt partituuritäpsed. Domineerib pisut retsitatiivne laulmisviis. Edaspidi peaks peamine suund olema lauljate, rühmade ja kogu koori hääleseade. Praegusest, lauljate naturaalsevõitu vokaalist tulenevad ka vajakajäämised: rühmade sisene ansambel, vokaalne kandvus, fraseerimise paindlikkus (Schubert), forsseerimine (Jäta päike..., Näärisokk), häälestuse ja intonatsioonikindluse haavatavus. Esinemise ajalimiit ületati 2 minutit.

Tallinna TÜ Akadeemiline Meeskoor

Nagu üliõpilaskoorile kohane – suur, noorusliku kõla ja energilise esitusviisiga. Kooritehniliselt ja vokaalselt hoolikalt suunatud ja viimistletud ettekanded. Muljetavaldav oli Mamiya esitus – efektne, kindel, väga hea jaapani spetsiifika (keel, häälikud, koloriit) tundmisega. Saatuslikuks sai Saint-Saens, vaatamata headele muusikalistele taotlustele, käis seekord teos koorile üle jõu: koor ei jaksa laulda, hääled väsivad, shtrihhid, detailid, dünaamika, aktsendid muutuvad teose kulgedes järjest ebatäpsemaks. Vajus helistikus üks toon. Türnpu ja Ernesaksa muidu korrektsele, püüdlikule esitusele oodanuks suuremat koloriidi, karakteri meeleolulisuse, fantaasia lisaväärtust. Sellised laulud ei kõneta vaid partituuri „realiseerimisega“. Ansamblilist praaki Türnpu soololõikudes, häälestusprobleemid laulu lõpposas.

Piret Rips kiidab julgete repertuaarileidude eest. Koor eristus selgelt teistest ja pani end kuulama tänu huvitavale repertuaarile.

Inseneride Meeskoor

Tüseda, küpsehäälelise kõlaga koor. Tugevamaks omaduseks on karakteersed, sisukad, emotsionaalselt mõjuvad ettekanded. Vaatamata I tenori sagedasele madalavõitu intonatsioonile oli komplitseerituma faktuuriga Kruusimäe esitus väga hea. Veidi „prahise“ Näärisoku alguse kompenseeris terviklik dramaturgia ja karakteersus. Virmaliste valgus – ideaalilähedane ettekanne.
Varas – pisut vokaaltehnilist kohmakust, ei võimaldanud heade taotluste realiseerimist täielikult. Kokkuvõttes – võrreldes mitmete teiste kooridega, stabiilse kvaliteediga esinemine. Miinuseks jääb rühmasisene ansamblilisus (üksikute häälte sagedane väljakostmine, häälte kokkusulamise probleemid).

Piret Rips kiidab dirigenditööd, kus dirigent silmnähtavalt paneb kogu koori nooruslikult elama.

Kammermeeskoor Revalia

Teinud läbi suure arengu: kõlarikkad, vokaalselt viimistletud, eritämbrilised häälerühmad, hea andsamblilisus. Tugevaim ettekanne – Salve Regina, näitab koori muusikalisi, häälelisi, ettekandelisi võimeid. Veenvalt elavdatud partituur. Näärisokk – väga hea algusosa, võib-olla liiga varajane crescendo molto. Paratamatult realiseerub Näärisokk paremini suure, massiivse meeskooriga. Suurema „kriimustuse“ tekitas koor Ester Mägi esitusega. Pärast sisukat esimest poolt tekkis rida häälestusprobleeme: sellest tulenev ebakindlus, häiritus kahandas ettekandelist muljet.

Piret Rips soovitab järgmistel konkurssidel paremini mõelda läbi repertuaar.
Kui kooril tema nooruslikkusest tingitud põhjustel madalaid basse pole, tuleb leida n.ö tenorite peale väljamängitud teosed.

Tartu Akadeemiline Meeskoor

Rikkaliku, kultiveeritud vokaaliga koor, kõlarikas ja võimalusterohke. Peamine koori tugevus on ansambliliselt, kooritehniliselt, ettekandeliselt viimistletud esitus. Perfektselt realiseerus see Sügiskellas ja Näärisokus. Köitis koloriidi taotlus ja fraseerimise tundlikkus Talvises õhtus, kuigi pisut õhkus koorist kammitsetust. Üldmuljet kahandas teatud üle-erutatus, mis kahjustas eriti Orffi ettekannet, muutudes paaniliseks. Tubinas jäi meeldivale kõlale vaatamata häirima terviklikkuse mitteõnnestumine: veenev kasv ff-ni ja kahanemine piano-sse

Piret Rips soovitab paremini läbi mõelda repertuaari – polnud seda lugu, mis mõjuks publikule värske ja uudsena.

A – grupp üldiselt

Absoluutse õnnestumise korral olnuks Revalia, Tartu AM ja IM, aga ka TTÜ AM pea ühtmoodi esikoha väärilised. Erinevad puudused, ebaõnnestumised kujundasid zhürii pingerea minimaalsete intervallidega.

 

B-grupp

Meeskoor Runo

Tunnustada tuleb dirigendi ja koori püüdlikkust kultiveeritud koorikõla faktuuriselguse suunas. Paremini realiseeris koor end Külapoiste laulus, ka Tormises. Rännakulaulule tulnuks kasuks hoogsam tempo, erksam karakter. Koori puudused reedab ära Kevade: tenorite häälepuudus, ebakindlus nooditekstis, tuues esile ansamblilisuse, häälestuse, intonatsiooni probleemid. Vaatamata Tormise heale karakteersusele olid ka siin intonatsioonivead sagedased. Koori peamine mure ongi just häälerühmade, st lauljate vokaalses suutlikkuses.

Lihula Meeskoor

Kooris on sümpaatsed aktiivsust, tunda on taotlusi koori vokaalses, kõlakultuurilises arendamises. Lihtsama repertuaariga suudab anda päris meeldivaid ettekandeid, eriti S. Kaasiku laulus. Energiliste esituste juures jäävad ilmselt märkamatuks rida möödalaskmisi partituuri järgimisel: rütmilist, tempolist omavoli (Teretus, Rännakulaul, Meremehe laul), akordide, fraasilõppude juhuslikkust (Ritsing), shtrihhide ebaselgust (Rännaku laul).

Piret Rips kiidab dirigenti, kes innustab koori end muusikaliselt teostama ja annab lauljatele positiivset energiat.

EMLS Tallinna Meeskoor

Koori tugevamaks komponendiks on dirigentide töö, nii kooritehnilises ettevalmistuses, kui ettekannete kujundamisel. Esitused on partituuri täpsed, selgete, veenvate karakteritega ja laulude sisu kandvad. Koori vokaalne potensiaal on piiratud võimalustega, paremini realiseerib ennast hoogsamas, dramaatilisemas võtmes (Ernesaks, Tormis, lõiguti ka Sarapik). Kandvust, lüürikat nõudvas muusikas on koor abitum (häälestuse, intonatsiooni probleemid Sibeliuses). Hea dünaamilise gradatsiooni ja kontrastsuse juures esineb vahel forsseerimist, häirib ka unisooni sagedane ebapuhtus (Sarapik).

Kuivajõe Meeskoor

Väikesearvuline koor üllatas oma noore koosseisu, selgekõlalise, vokaalselt suunatud, viimistletud esinemisega. Küllalt hea intonatsiooni ja häälestuse kindlusega (Kuu, Jahimeeste koor). Selged shtrihhi- ja karakteritaotlused (Rännakulaul, Hispaania rvl). Loomulikult seab väike ja noor koosseis omad piirid dünaamilistes võimalustes. Riskantne on rajada konkursikava valikut solistidele, tuues kaasa närveerimist, ebakindlust ettekandesse.

Piret Rips kiidab koori häid vokaalseid omadusi – selles kategoorias kindlasti kõige laiema hääleulatusega meeskoor.

M. Lüdigi nim. Meeskoor

Koor on muutunud kõlalt selgemaks, häälelistelt võimalustelt rikkamaks. Paremini õnnestusid Teretus, Kodumaa. Koori piiratumad võimalused selgusid Lüdigi laulus – vokaalse kandvuse puudus toob kaasa palju häälestusprobleeme, muudab ettekande ebalevaks. Laulus sisalduvad paraku suuremad vokaalsed nõudmised, kui kooril selleks võimet on. Tundub, et püüdlikku õppimise ja „puhastmise“ tuhinas tuleks suuremat tähelepanu pöörata ettekandelisusele, terviklikkusele, laulu dramaturgiale (Rännakulaul, Mänd, ka Teretus). Laulud kipuvad jääma „juppide summaks“.

Meeskoor Forestalia

Sümpatiseerib koori üldine kõlakultuur, hoolikas kooritehniline viimistlus, elav ja haarav ettekandelisus, näiteks Rännakulaul, Oi tamm… (kuigi tehnilisest perfektsusest jääb vahel puudu), väga kaunilt kõlanud Kui onu puu (kuigi häiris saate puudumine). Rännakulaul oli vahest üks paremaid esitusi. Seevastu Rukkivihud… jäi ettekandeliselt poolikuks, väheveenvaks. Positiivset muljet kahandas mõnevõrra I tenori piiratud suutlikkus.

Haaslava Meeskoor

Koori iseloomulikumad omadused: energia, aktiivsus, teravdatud tähelepanu teksti artikulatsioonile, konsonantidele, küllalt selgekõlaline faktuur. Kohasemalt väljendub see Santa Marias, Rännakulaulus, kohati ka Türnpus. Abitumaks osutus koor Sisaskis – helistikust vajumine, häälestusprobleemid pea kogu laulu vältel. Iseloomulik on küllalt suur tõlgendusvabadus, omavolilisus muusikas, mis ei veena: liigsed aktsendid Türnpus, moonutused Santa Marias, ka Sisaskis. Kokkuvõttes – üle-aktiviseerituse kõrval peaks püüdma enam muusikalise, sisulise täpsuse poole.

Rakvere Meeskoor

Parema muusikalise toime ja häälelise selgusega esitati Teretus. Dirigentide püüdlikku tööd oli tajuda ka teistes lauludes, kuid koori laululine (hääleline) potentsiaal on selgelt piiratud võimalustega. Halb kontaktsus koori ja klaveri vahel tekitas ettekandelise ebakindluse ja püsivad häälestusprobleemid, mis olid tegelikult probleemiks ka teistes lauludes. Kas oleks kooril kohasem määratleda end C-gruppi?

Meeskoor Gaudeamus

Kooris on tunda kogenud, kooliga koorilauljate osakaalu. Tunnustatav on dirigendi töö kooriga ja taotluslikult head ettekanded, eriti V. Kapp. Muusikaliselt elavad, kohased tempod, karakterid, shtrihhid, tervikud. Sõmeralt Sõrmikule tarvis ei jätku vokaalset osavust, tehnikat, et faktuur püsiks läbipaistev, probleem on ka tenorite kõrge register. Praegu väikesearvuline, piiratud võimalustega koor vajaks tugevdamist kõigis häälerühmades.

Meeskoor Sakala

Kooril on hea hääleline potentsiaal, mis tuntava suunamise ja arendamise läbi on konkurentsivõimeline pea ka A-grupis. Püha Paik balanseerib võimete piiril, kangelastegu on lauluga hakkama saamine, ehk ei pidanuks seda just konkursile tooma. Kindlasti mõjub arendavalt gregooriuse laul, kuid selles esituses ei toibunudki koor häälestusprobleemidest, tehniliselt nõudlikumad partiid jäid ebamääraseks. Sümpaatselt kõlas aga küllalt nõudlik Joogilaul. Kokkuvõttes – tunnustatav on koori ja dirigendi tegevus, konkursikava koostamist peaks rohkem kaalutlema, minemata riskidele.

B-grupp üldiselt

on kujunenud küllalt ebaühtlaseks rühmaks: väga erinev hääleline suutlikkus, erineva muusikalise tasemega ettekanded, erinevad kava valikud. Pigem lihtsamat, aga paremini ei toimi alati.
Teisisõnu – B-grupis on C-grupi tunnuseid, nii tasemelt, kui repertuaarilt. Mõtteaine!

Head uut (laulu)aastat ja kohtumiseni Laulupeol, õieti küll juba eelproovides!

                                  Lugupidamisega Ants Soots