Meteoriitikapäev – Kaali kraatri koht Eesti teadusmaailmas

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eile toimus Kaalis meteoriitikapäev, mis oli pühendatud Kaali kraatrit uurinud teadlastele Ago Aaloele ja Vello Lõugasele.

Eilsel konverentsil esinesid ettekannetega ka akadeemik Anto Raukas (istub) ja Pihtla vallavanem Tõnu Hütt. Foto: Irina Mägi

Päeva juhatas sisse konverents, kus ettekannetega esinesid näiteks akadeemik Anto Raukas, TTÜ geoloogia instituudi direktor Alvar Soesoo, geoloog Väino Puura ja Pihtla vallavanem Tõnu Hütt. Ettekannetes räägiti meteoriidikraatri rollist Saaremaa ja Eesti elus ning selle paiga ajaloolisest tähtsusest.

Huvi kasvab jätkuvalt

Hütt meenutas aastatetagust olukorda, kui president Lennart Meri küsis tollastelt valla juhtidelt, mis tähtsus on Kaali kraatril. Vastusele, et seda ei olegi, vastas Meri, et siis “ajagu parem see auk kruusa täis”. Hütt tõi välja, et inimeste huvi Kaali kraatri vastu on kasvanud ja selle piirkonna arendamine läheb edukalt.

“On rõõm töötada inimestega, kes on siiralt olnud huvitatud sellest, et tehtaks midagi. Alustame teaduse poole pealt Anto Raukasega ja lõpetame keskkonnaministeeriumi erinevate ministritega või kellega tahes. Seda on toetatud ja kui on olnud probleeme, on suudetud väga kergelt ja kiiresti selgeks teha, mida see Kaali siin ikkagi tegelikult tähendab.”

Anto Raukas tõi välja, et meteoriitika on Eesti ja ka Saaremaa jaoks erilise tähtsusega valdkond. “Meteoriitika on Eesti teadusele palju uut toonud ja seda ei oleks olnud, kui ei oleks olnud teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni, mis loodi juba 1954. aastal,” rõhutas ta. Tänaseks päevaks on see taasasutatud TTÜ geoloogia instituudi nime all.

Ökokatastroofi ei olnud

Tuli ka kummutada mõni väärarusaam. “Meil mõned noored mehed kirjutavad, et kui Kaali meteoriit langes, siis oli ökoloogiline katastroof ja kogu Saaremaa jäi tühjaks,” kirjeldas Raukas tüüpilist eksiarvamust ja täpsustas, et meteoriidi kukkumisega oleks läheduses kostnud vaid vali pauk. Meteoriidi tõenäoline läbimõõt jäi mõne meetri piiresse ning katastroofi ei oleks kokkupõrge kaasa toonud.

Oma pöördumise andis edasi ka president Arnold Rüütel, kes ise kohale tulla ei saanud. Pöördumises ütles ta, et Vello Lõugase ja Ago Aaloe uurimuste edasiarendamine on väljakutse järeltulevatele põlvkondadele. Lisaks mainis ta, et järve ümbritsevale ringmüürile ei leidu midagi võrdväärset kogu Põhja-Euroopas.