Kõik arutlused Eesti eurotsooni mineku kasulikkusest tuginevad legendile majanduskriisi peatsest lõppemisest, ent tegelikult kestab kriis veel vähemalt 5-8 aastat, hoiatab üks Venemaa juhtivaid majanduseksperte Mihhail Hazin.
“Ma ei näe eurotsooni minekus Eesti jaoks erilist kasu isegi mitte lähiperspektiivis, sest need plussid, mida riik võib sellest sammust saada, oleks ta niigi saanud. Mure reitingu pärast ning kõikide EL-i ja Maastrichti kriteeriumide täitmine olnuks vajalik enne kriisi, sest sel juhul olnuks tõepoolest olemas investeeringute riiki meelitamise tõenäosus. Kuid kriisi tingimustes on see sisuliselt välistatud, sest kogunõudluse languse foonil EL-i suurriikide sisenõudlusest enam omaenda tootjatele ei piisa, Eesti sisenõudlus on aga erakordselt väike, pealegi kaetakse seda paljuski EL-i kaupadega, mida Eestis enam ei toodeta,” ütles nõustamisfirma Neocon juht Mihhail Hazin usutluses BNS-ile.
Tema sõnul puuduvad EL-is “rahvuskultuuride ja haritlaskonna loomise ja toetamise reeglid, ning see tähendab, et kriisi arenedes võib Eesti kaotada oma rahvuskultuuri, sest ei jaksa selle kandjaid ülal pidada”.
Hazin, kes oli aastatel 1997-1998 Venemaa presidendi majandusvalitsuse asejuht, väitis, et “Eesti majanduskasv on läbitud etapp”.
“Eesti suur majanduskasv oli mõnes mõttes unikaalne nähtus, mis seotud majandusmudeli spetsiifikaga USA-s 1981. aastast ning maailmas 1990. aastate keskpaigast. See nõudluse pideva krediteerimisega paisutamise mudel nõudis reaalsete aktivate olemasolu, millega olnuks tagatud kasvav rahamass. Selleks aktivaks sai kinnisvara, mille hind kasvas jõudsalt. Kuna Balti riikides algas kasv sisuliselt nullist, siis kaasnes sellega investeeringutevoog, mille arvelt SKT kasvaski. Kuid nüüdseks on see mehhanism peaaegu ammendunud ja ainus potentsiaalne allikas on siseriiklik nõudlus, mis on väga-väga väike ja kahaneb veelgi, sest rikkad inimesed hakkavad riigist emigreeruma. Nii et nähtavasti ei saa mingist suurest kasvust või üldse kasvust enam rääkida,” ütles ekspert.
Ta seadis kahtluse alla väite, et Eesti meetmed kriisist väljatulekuks olid EL-is kõige edukamad ja tulemuslikumad.
Uudised
Mihhail Hazin: Eesti majanduskasv on läbitud etapp
Vene majandusekspert ennustab Eestile majanduslangust
02. oktoober 2010 16:59
Tema sõnul puuduvad EL-is “rahvuskultuuride ja haritlaskonna loomise ja toetamise reeglid, ning see tähendab, et kriisi arenedes võib Eesti kaotada oma rahvuskultuuri, sest ei jaksa selle kandjaid ülal pidada”.
Hazin, kes oli aastatel 1997-1998 Venemaa presidendi majandusvalitsuse asejuht, väitis, et “Eesti majanduskasv on läbitud etapp”.
“Eesti suur majanduskasv oli mõnes mõttes unikaalne nähtus, mis seotud majandusmudeli spetsiifikaga USA-s 1981. aastast ning maailmas 1990. aastate keskpaigast. See nõudluse pideva krediteerimisega paisutamise mudel nõudis reaalsete aktivate olemasolu, millega olnuks tagatud kasvav rahamass. Selleks aktivaks sai kinnisvara, mille hind kasvas jõudsalt. Kuna Balti riikides algas kasv sisuliselt nullist, siis kaasnes sellega investeeringutevoog, mille arvelt SKT kasvaski. Kuid nüüdseks on see mehhanism peaaegu ammendunud ja ainus potentsiaalne allikas on siseriiklik nõudlus, mis on väga-väga väike ja kahaneb veelgi, sest rikkad inimesed hakkavad riigist emigreeruma. Nii et nähtavasti ei saa mingist suurest kasvust või üldse kasvust enam rääkida,” ütles ekspert.
Ta seadis kahtluse alla väite, et Eesti meetmed kriisist väljatulekuks olid EL-is kõige edukamad ja tulemuslikumad.