Enam kui saja taime seas on kodudest tuttavad diifenbahhia ja alpikann, aga ka Eesti mürgiseim taim harilik mürkputk (Cicuta virosa), mida botaanik Urmas Laansoo pildil näitab. Juulis ja augustis veekogude kallastel, kraavides ja soostunud aladel õitseva hariliku mürkputke lehed ja juured sisaldavad ülimalt mürgist tsikutoksiini ja tsikutooli. Taime muudab eriti ohtlikuks tõik, et ta sarnaneb peterselli või selleriga ning pole kibeda ega vastiku maitsega. Piinarikkaks lämbumissurmaks piisab üksnes pöidlaküünesuuruse lehekese söömisest. Mürkputke perekonda kuulub kaheksa väga mürgist taimeliiki, mistõttu ei tohiks lastel tundmatutest sarikalistest veepritse ega vilesid lubada valmistada. Maailmas tuntakse mürktaimi umbes 10 000 liiki – õige kasutamise korral on paljud neist ka väärtuslikud ravivahendid. Näitus õpetab, kuidas taimi kasutada ja mida teha mürgistuse korral.