Narva-Jõesuusse ei saa arhitektide tüli tõttu maja ehitada

Narva OÜ Green Area kavatseb Narva-Jõesuu kesklinna 18 korteriga elamu ehitada ning 2005. aastal ostis firma kinnitatud detailplaneeringuga krundi. Juhatuse liige Viktor Spitsa ütles Põhjarannikule, et enne eelprojekti koostamist saadi projekteerimistingimused, mille väljastas endine linnaarhitekt. Veebruaris oli aga linnavalitsusel eelprojektile mitu märkust.

„Arhitektuurilise ehitusprojekti koostamisel võeti kõiki nõudmisi arvesse,“ ütles Spitsa. „Kõikidelt talitustelt ja asutustelt saadi kooskõlastused ning 2006. aasta 5. juunil esitati see arhitektuuriosakonda läbivaatamiseks.“

Projekt sattus bürokraatiavõrku

Pärast projekti esitamist algas võimude vastutegutsemine, mis kasvas konfliktiks. Spitsa sõnul said ettevõtjad kuu pärast projekti esitamist märkused. Mõne päeva pärast lisamärkused ja märkused konstruktsiooniosale. Spitsa arvates oli enamik neist põhjendamata ja andis tunnistus ainult sellest, kui pealiskaudselt projektiga tutvuti.

„Kuigi me pidasime märkusi vormistamise ja eesti õigekeelsuse kohta põhjendamatuteks, kõrvaldasime need siiski. Ja esitasime 2. augustil ehitusprojekti uuesti. Tellisime projektile sõltumatu ekspertiisi, mille tegi Tallinna spetsialist, ja see oli põhiosas positiivne. Esitasime ka selle arhitektuuriosakonnale,“ ütles Spitsa.

18. augustil vastati linnavalitsusest, et vead on siiani kõrvaldamata.

„Palusime samal päeval suulises vestluses vigadele viidata,“ jätkas Spitsa. „Kuid selgus, et arhitektuuriosakonnas polegi parandatud projekti. Linnaarhitekt Larissa Ušnitškova selgitas, et see saadeti arhitektide liitu uude ekspertiisi. Veelgi enam, vestluses tehti meile ettepanek selle eest maksta, vaatamata sellele, et olime varem juba sõltumatu ekspertiisi tellinud ja selle eest maksnud.“

OÜ Green Area ei tasunud teise ekspertiisi eest. Seda ei teinud ka Narva-Jõesuu linnavalitsus, kinnitas linnapea Andres Noormägi Põhjarannikule. Samas keeldus linnapea lükkamast ümber või kinnitamast infot, et ta olevat projekti ekspertiisi omast taskust kinni maksnud.

Detailplaneeringule tagasikäik

Teine ekspertiis, millel on Eesti arhitektide liidu esimehe Ülar Margi allkiri, märkis ära rea puudusi, tehes muu hulgas märkused ka üldkõrguse ületamise kohta 50 sentimeetri võrra ja suurendatud ehitusala kohta. Järeldus: tuleb muuta nii arhitektuuriprojekti kui ka krundi detailplaneeringut.

„Kuidas ja mis alusel seda muuta, kui selle kinnitas linnavõim juba enne seda, kui me krundi ostsime?“ on Spitsa segaduses. „Saime ja täitsime kõik algsed tingimused, mis linn projekteerimisele esitas.“

Linnapea kinnitas aga Põhjarannikule, et detailplaneeringuga on olukord raske. Maavalitsus nõudvat omavalitsuselt planeeringu kehtestamise õigusakti tühistamist, sest selle vastuvõtmisel on rikutud seadust: „Kuid see lõhnab kohtuasja järele,“ ütleb linnapea. „Kui me planeeringut muudame, annab omanik meid kohtusse.“

Kui palju ekspertiise on vaja?

„Praegu on kaks kehtivat ekspertiisi, seda ei tohiks olla. Võib olla üks, mis teise kehtetuks tunnistab. Teise tegemiseks on alust vaja,“ ütles Põhjarannikule majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustalituse peaspetsialist Tatjana Allik. Green Area ja projekti arhitekt pidasid eelmisel nädalal Alliku ja ehitusvaldkonnas tegutseva juristiga nõu.

„Selles teises ekspertiisis ei tundu olevat esitatud põhjusi, miks see tehakse,“ jätkab Allik. „Ja veel küsimusi: kes nimelt arhitektide liidus selle tegi, kas ta käis kohapeal, kus on läbi vaadatud dokumentide loetelu?“

Eesti arhitektide liidu esimees Ülar Mark ütles, et hinnangu andmisel töötab liit kollektiivselt: „Hinnangu andis umbes 20 arhitekti, sekretär pani ühise arvamuse kirja. Peale selle käis mitu inimest ka kohapeal.“

Linnaarhitekt projekteerib paremini

„Siin on väga suur vaidlusküsimus selles, et vastustega venitati ja need anti viimasel minutil,“ arutleb Tatjana Allik. „Ei saa aru, miks nii, sest teil on ju tõepoolest perspektiivne piirkond, sealhulgas ka Narva-Jõesuu. Inimesed tahavad seda arendada, tahavad ehitada kiiresti, kuni see on odav. Ja miks pole nii kaua ehitatud?“

Spitsa sõnul võinuks maja juba sel aastal valmis saada. Ta on kindel, et venitamise põhjus ja konflikti juured, mille OÜ Green Area on otsustanud kohtusse viia, on Tallinnast kutsutud linnaarhitekti Ušnitškova ja projektiga tegelenud kohaliku Narva arhitekti Irina Vahromejeva vastasseisus.

Poolte kohtumisel 18. augustil palusid Spitsa sõnul ettevõtjad Ušnitškovat väljastada kirjalik keeldumine projekti kooskõlastamast.

„Saime vastuseks, et seda laadi dokumenti tema allkirjaga on „meil vaja ainult selleks, et ta kohtusse anda“ ning meile keelduti otsust väljastamast. Linnaarhitekt ütles vestluses meiega välja oma seisukoha, mille järgi ei lase ta meil Narva arhitekti tehtud projekti järgi maja ehitada. Ta soovitas meil arhitekt Tallinna oma vastu välja vahetada ning tõi näiteks OÜ New-Annoprojekt,“ ütles Spitsa.

OÜ New-Annoprojekt Tallinna arhitektuuribürood juhib Eesti arhitektide liidu liige Ušnitškova ise. 2004. aastal oli firma käive tagasihoidlik, umbes 129 000 krooni, saadud tulu 1681 krooni. 2005. aasta käive oli veidi üle 125 000 krooni, tulu 25 082 krooni.

Detsembris Narva-Jõesuu linnapeaks saanud tallinlane Andres Noormägi sõlmis selle firmaga lepingu linnaarhitekti teenuse saamiseks. Linnapea suhtus vestluses Põhjarannikuga kriitiliselt enamikku kohalikesse arhitektidesse-projekteerijatesse, tunnistades siiski, et on ka väärikaid.

Ajalehel ei õnnestunud Ušnitškovalt endalt kommentaare saada, sest arhitekt oli Venemaale sõitnud.

ILJA SMIRNOV
Kolmapäev, 20.9.2006